Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lop
kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!
· Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO
ehitati Rooma Panteonilt maha kistud pronksplaatidest)) * „Taavet“ – kujutatud otseselt võitluses (Koljatit küll pole, aga pilgust ja poosist on tema juuresolek tajutav) * Apolloni ja Daphne grupp - Daphne on nümf, keda Apollon ahistab, pääsemiseks muudab jõejumalast isa ta loorberipuuks marmoris on edasi antud hoogne liikumine ja õrna inimkeha muutumine puukooreks, juuste muutumine oksteks hispaania flandria 127-134 barolk 17 saj skulptuur: ✱ 17. saj pole Hispaania kunstis peaaegu märgatagi renessansi mõju ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism tehaks keskaegsed puunikerduskunsti; katoliku kirikult suured tellimused (värvilised skulptuurid) ✱ barokiga kaasnes senisest suurem elulähedus, mis ulatus naturalismini, skulptuurid olid illusionistlikult elavad (silmad tehti vahel klaasist, kasutati isegi päris juukseid ja riideid) maalikunst: ✱ elulähedus (suur rahvusvaheline menu)
Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino.
" Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine
Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, vaid sajandi alguse suurmeistrite loomingust, eriti võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur
• Kunsti eesmärk polnud mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid teoste loomine reeglitele toetudes. • Neoplatonism aitas lepitada antiigi jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. Kunstniku positsioon Renessansiaegses Italias • Tunnustust võitsid need arhitektid, kujurid, maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaja kirjandust, mütoloogiat, filosoofiat. • Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid nn. vabade kunstide hulka. • Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest ning kuulusid renessansiajal poeetide ja teadlaste hulka. • Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut Periodiseering • 14. sajand – trecento e. Eelrenessanss • 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss • 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessans Itaalia kunst 15. sajandil Itaalia arhitektuur Taust: tähtsaim kultuurikeskus Firenze. Sõjaliste võitude tõttu “uus Ateena”
Kõik kommentaarid