Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Flandria maalikunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Flandria  
maalikunst
Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati 
Eliisabet   PetersonIrene  Sildnik
Üldiselt

Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest 
Hispaania  võimu alla

Seal esines  äärmuslik   barokk  – lopsakas ja 
liikuv

Iseloomulik oli ka tohutu tunnete  väljendus

Selle suurim esindaja oli Peter Paul  Rubens
Peter Paul Rubens

28.jun  1577  – 30.mai 1640

Kunstivool – barokk

Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool)

Adam von Hoort

Itaalia

Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, 
altarimaalid , allegoorilised)
Anthonis  van Dyck 

(22. märts 1599 Antwerpen – 9. detsember 
1641 London)

Flaami  maalikunstnik

Tuntakse peamiselt portretistina
Jakob  Jordaens

Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku 
suunaga

Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast 
kõrtsis kaklemas ja logelemas

Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on 
näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, 
kuid  temaatika  on  vastupidine

Poosid  on liikuvad, kuid veidi ülepakutud
„Oakuningas“ – Jakob Jordaens
Kasutatud kirjandus

https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen
s#Subjects

http://www.jacobjordaens.org/

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/co
mmons/2/20/Anthonis_van_Dyck_044.
jpg

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/co m
mons /1/13/
Anthonyvandyckselfportrait. jpeg

Kunsti õpik

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldiselt
  • Peter Paul Rubens
  • Slide 4
  • Anthonis van Dyck
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Jakob Jordaens
  • Slide 9
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Flandria maalikunst #1 Flandria maalikunst #2 Flandria maalikunst #3 Flandria maalikunst #4 Flandria maalikunst #5 Flandria maalikunst #6 Flandria maalikunst #7 Flandria maalikunst #8 Flandria maalikunst #9 Flandria maalikunst #10 Flandria maalikunst #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatiEliisabet Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Barrokkunst
1
odt

Barrokkunst

Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.­20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.­1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lop

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes ­ korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas ­ Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" ­ kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

ehitati Rooma Panteonilt maha kistud pronksplaatidest)) * „Taavet“ – kujutatud otseselt võitluses (Koljatit küll pole, aga pilgust ja poosist on tema juuresolek tajutav) * Apolloni ja Daphne grupp - Daphne on nümf, keda Apollon ahistab, pääsemiseks muudab jõejumalast isa ta loorberipuuks marmoris on edasi antud hoogne liikumine ja õrna inimkeha muutumine puukooreks, juuste muutumine oksteks hispaania flandria 127-134 barolk 17 saj skulptuur: ✱ 17. saj pole Hispaania kunstis peaaegu märgatagi renessansi mõju ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism tehaks keskaegsed puunikerduskunsti; katoliku kirikult suured tellimused (värvilised skulptuurid) ✱ barokiga kaasnes senisest suurem elulähedus, mis ulatus naturalismini, skulptuurid olid illusionistlikult elavad (silmad tehti vahel klaasist, kasutati isegi päris juukseid ja riideid) maalikunst: ✱ elulähedus (suur rahvusvaheline menu)

Kategoriseerimata
Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino.

Kunstiajalugu
Renessanss - periodiseering-maalid ja kunstnikud
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

" Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 ­ 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 ­ 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine ­ valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine

Kunstiajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, vaid sajandi alguse suurmeistrite loomingust, eriti võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

• Kunsti eesmärk polnud mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid teoste loomine reeglitele toetudes. • Neoplatonism aitas lepitada antiigi jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. Kunstniku positsioon Renessansiaegses Italias • Tunnustust võitsid need arhitektid, kujurid, maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaja kirjandust, mütoloogiat, filosoofiat. • Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid nn. vabade kunstide hulka. • Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest ning kuulusid renessansiajal poeetide ja teadlaste hulka. • Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut Periodiseering • 14. sajand – trecento e. Eelrenessanss • 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss • 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessans Itaalia kunst 15. sajandil Itaalia arhitektuur Taust: tähtsaim kultuurikeskus Firenze. Sõjaliste võitude tõttu “uus Ateena”

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun