Konspekt barokk ja rokokoo kunsti kohta (0)

Barokk . Küsimused (barokk ja rokokoo)
Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk?
16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel . Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt , tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik.
Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj
Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid,
Iseloomusta Itaalia maali – Cravaggio looming? „Sauluse pöördumine“, skulptuur Bramante „Püha Thereza ekstaas , mis on skulptuuris baroklikku? Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed žestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio . Ta püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk , nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad , näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour . See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi. Maalil „Sauluse pöördumine“ on huvitav kompositsioon , valgus ja rõhk oleks justkui hobusel ning inimesed on pigem varju jäetud, siin põimuvad ideaalselt Caravaggio valgusemäng ning inimemotsioonide esile tõstmine ilma, et inimene just esiplaanil oleks. Giovanni Lorenzo Bernini [Bramante] ( 1598 – 1680) meistriteos “Püha Theresa ekstaas” (1645 – 1652 ). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost.
Itaalia arhitektuur – iseloomusta Peetri kiriku ehituslugu alates 16.saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik – Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5–löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506 .aastal. Donato Bramante (1444 – 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet.
Raffael (1483 – 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult. Michelangelo (1475 – 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi – 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk . Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m
Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree ? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon – massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse. Van Dyck’i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks. Paraadportreid tellisid õukonnad.
Hollandi maal – erinevad süžeed, kellele maalid mõeldud? J.Vermeer ja Rembrandt – iseloomusta nende loomingut. „Kadunud poja tagasitulek “. Mis on graafika ?
Rembrandti graafika? Mida ehitati Hollandis üldiselt? Hollandi kunst jääb barokse kunstiga võrreldes väga loomutruuks, peamine on olustikumaal , kus kujutataske tubaseid tegevusi, maalitakse peamiselt väiksele lõuendile, mitte lossiseintele. Rembrandti kunsti põhi on kõige sügavam vormitõde, mis ei tee vahet ilus ja inetu vahel. Valgus ja vari, hele-tume on tema tähtsaim väljendusvahend. Just selle abil kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon „Kadunud poja tagasitulek“ ( 1669 ). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni .Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus -, joonestus - ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus.
Prantsuse arhitektuur – Louvre , alates 16.- 17.saj, Versailles , Invaliidide kirik . Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on tunduvalt rahulikum ja pidulikum võrreldes Itaalia omaga. Itaalia arhidektuur seeeest väga peenutsev, toretsev , meeletute nikerdustega. Louvre fassaad on 3-korruseline. Soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad , mis loovad rahuliku japiduliku rütmi, fassaadi keskel näeme antiikteplitele sarnast 3-nurkset viilu. Versailles`loss koosneb 3 tiivast, mille vahele jääb avar õu. See plaan sai eeskujuks kogu Euroopa paleeehitajatele. Õuepoolses osas, keskel, on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument . Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust. Ülesandeks näib olevat rõhutada inimese tühisust ja väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana , gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks.
Prantsuse barokkmaal – N. Poussin – tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada. Poussin maalis parima võimaliku versiooni inimesest. Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga.
Inglise barokk – Saint Pauli katedraal , inglise park Inglise parki iseloomustavad metsikult kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed.
Barokk Venemaal Peterburis – mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18.saj. Hoonetest tuleb teada Talvepaleed (iseloomusta), Smolnõi kloostrikirik, Peterhofi lossi prantsuse stiilis park „Simsoni võitlus lõviga“ – mida skulptuur sümboliseeris? 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis omapärane vanavene ja baroki segastiil, nn. Narõškinite barokk (nt. Pokrovi kirik Filis Moskva lähedal).
18. sajndi alguses lülitus üleeuroopalisse kunstiellu ka Venemaa. Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks, kunstis toimuski kohe oluline murrang. Peeter kutsus Venemaale kunstnikke Läänest ning saatis vene kunstnikke välismaale õppima. Uue kunsti keskuseks kujunes mõistagi Peterburi. Talvepaleed kaunistavad paarissambad, sissepääsude kohal kolmnurkviilud, aknaraamid kaunistatud. Smolnõi kloostrikirikut iseloomustavad kuplid, seinu kaunistavad keerubid(inimnäod), liigendatus, sissepääs ulatub ette poole.
Peterhof Simson lõvi lõugu lahti kiskumas – ma ei tea selle tähendust :D Je
Barokk Eestis – Narva ehitised, eeskuju, 18.saj barokk Eestis, Kadrioru loss – iseloomusta üldiselt, stukkkaunistused, park Eestis peamiselt baroklik realism , eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi, helesinised seinad, mütoloogiline laemaal ,.
Baroksed ehitused Pärnus, mõjud, baroki tunnused? Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid)
Rokokoo sisekujunduses – värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju kaunistusi seitnel okstest , lehtedest ja lilledest, nikerdatud raamides maalid, ornamentika . Toonid olid heledad ja pastelsed, õrnroosad ja helesinised, loodi seina- ja tahvelmaale, millel oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid laiemaks ja madalamaks, et mahutada suurte kleitidega naisi istuma, toolijalad kaardus, nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid.
Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika , mis on enamasti koketeeriva maiguga. (Lamburiteema, hiinateemalised vaasid jne)
Rokokoomaal – Antoine Watteau – tähtsus – „Ärasõit Kythera saarele “ Mida maalis üldiselt kujutati? Aendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal.“Ärasõit Kythera saarele“ on rahulik, suurejooneline reos , mis on väga harmooniliste gruppide ülesehituse ja lihsa laia pintslitehnikaga. Nüansirikas kolotiit ja lüüriline melanhoolsus. Maalil kujutab, kuidas rikkad sõidavad Kythera saarele, armastusjumalanna saarele, prolly orgiale :D
Teada erinevaid trükitehnikaid Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane . Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv.
Mis on tahvelmaal ? Tahvelmaal on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos.
Mis on kartušš? Dekoratiivne raam
Voluut – spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele.
Frontoon – klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja.
Pilaster – seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit.
Stukk – kipskrohv , kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele.