Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Renessanss  Prantsusmaal
1494 -1610
Renessanssist üldiselt
Renessanss  tähendab taassündi. 
Renessanss on ajastu kus tegeleti inimest, religiooni ja  teadusega
Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud.
See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles 
Firenzes.
Hakati tähistama  autoreid  ja  arhitektid  õppisid oma mõtteid paberile  panema  ega 
pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama.
Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid, ringist  ja ruudust lähtuvaid 
põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist  pärit kupplid, sambad ja  poolsambad
frontoonid ja keerdtrepid. 
Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade
 ja  makett . 1490-1519
Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei 
meeldinud gooti stiil ja nad  pidasid omaks antiigi 
pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr.
 
Renessanss Prantsusmaal
See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes  Henry  IV 
surmaga(1610).
Prantsuse kunstnikud  võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja 
skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt.
Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, 
erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre , Fontainebleau ja mitmed  Loire  jõe 
kaldail asuvad lossid.
Prantsuse renessanss  arhitektuur
Philbert Delombre
Domenico  Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). 
Chateau  de Chenonceau,
Chateau de Chambord, 1519-1547
1513-1521
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth  level
Fifth level
Fifth level
Pierre  Lescot  ja  Jacques  
Lemercier, 
Louvre 1547-
1627
Vasakule Paremale
Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #1 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #2 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #3 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #4 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #5 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #6 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #7 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #8 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #9 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #10 Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 232622 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1) 14 saj ­ eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias

Kunstiajalugu
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun