100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k4kb
Õppematerjali autor
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
osadest, millest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines teksti üheaegset skaneerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Häälte kooskõla-harmoonia-mängib järjest suuremat rolli, tihti pole üksikhääled kuigi iseseisvad, vaid võivad moodustada kahe-või kolmehäälseid gruppe. IV põlvkond V põlvkond (1560- 1600) 16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt Phillip De Monte (1521-1603) Orlandus Lassus (1532-1594)
*juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus. 4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi.
Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid"
Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. · Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud
2 · Magnificat Maarja kiidulaul Madalmaade koolkonnas kujunes ratsionaalne kompositsioonitehnika, tertsilised kooskõlad ja laulev meloodia. Alguse sai ka imitatsiooniline polüfoonia, eesmärgiga ühtsus ja harmoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. Kujunes neljahäälne polüfoonia lisandus bass. A capella võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia Madalmaade stiil jagatakse viieks etapiks: I põlvkond: kujunes uus stiil pehmema meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsile ja sekstile põhineva harmoonia ning imitatsioonilise polüfooniaga. Lisaks uued zanrid (missatsükkel, lad. k. motett, polüfooniline ilmalik laul). Guillaume Dufay uue stiili alusepanija. Kirjutanud missatsükleid, missaosi, lad. k. motette, hümne, prantsuskeelseid sansoone . Üks heakõlalise stiili rajajatest. Teine kuulsam meister Gilles Binchois.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid