Veneetsia koolkond (1)

Sarnased õppematerjalid

39

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m) Kokku loetud sadu inimfiguure, sadu loomi (hobuseid, loomi) Kesksel kohal lahingusündmused (Hastingsi lahing 1066) ja anglosakside kuninga tapmine Aga olulisel kohal ja Lamanche'ist üle purjetamine (pikaajaline) Miniatuurmaal: Tehti edasi ka miniatuurmaali Kesksel kohal Pariisi koolkond Tehti ka kloostrites, mungad kirjutavad raamatuid ümber Miniatuurmaalikunst, esialgu jäädi Bütsantsi meistritele alla, Tänapäeval hinnatakse väga romaaniajastu miniatuurmaalikunstis kõige rohkem Lõuna-Prantsusmaal tehtud maalingute seeriat Saint-Severe'i apokalüpsis ehk Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai ­ 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti ­ arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti ­ vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika ­ glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella ­ kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte

Muusika

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Peenelt nautlev meeleolu kadus loomingust Savonarola võimuletulekuga. Taunis vihjet paganlusele. Andrea Mantega (1431-1506): Põhja-Itaalias Matovas. Eeskujuks antiikskulptuurid – üldistatud vorm kauneim. Monumentaalsus, dramatism perspektiivi toonitamise ja ootamatute vaatepunktide kaudu. N: “Surnud Kristus”. Kujutab täpselt antiigiaegset riietust ja esemeid, ehitised enamasti varemetes: antiik on kaunis, aga kadunud. N: “Püha Jüri”. Giovanni Bellini (1430-1516): õlimaal. Veneetsia tuntuim kunstnik. Lüürilise meeleoluga usupildid. Tähtsad värvid, mitte joonis ja mahud. Täpsete kontuuride asemel pehme üleminek, tähelepanu õhu ja valguse kujutamisel. Itaalia skulptuur Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Võitis konkursi Firenze toomkiriku ristimiskabeli uste kaunistamiseks 1401. aasta. Valmistas 28 kullatud pronksist reljeefi (vanal uksepaaril). Temaatika: Vana ja Uue testamendi sündmused. Reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam.

Kultuuriajalugu

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Maalib üliro mantilisi maastikke ­ kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võtsid e eskujuks Raffaelie else Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nime kai m kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti. Hispaania Hispaanlane Francisco Goya. Te ma loo mingus on nii ro mantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus o ma fantastiliste, näge muslike ja õuduspiltide poolest. Te maatika on väga lai: on suuri freskosid ja altari maale kirikutes, zanri maale, portreid, maale kaasaja poliitiliste

Kunstiajalugu

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

poosid vägivaldsed, kohati võimatud * (“Pieta Rondanini” ja) “Pieta” Rooma Peetri kirikus. Maarja hoiab põlvedel surevat Jeesust * „Surev ori“ * Medicite hauakamber Firenzes Medicite ideaalportreed ühendatud allegooriliste päevaaegade figuuridega, pessimism, ärevus (osad surid väga noorelt) michelangelo ja veneetsia koolkond lk 69-79 ✱ Veneetsia kunstnikud keskendusid värvidele (lähtuvad Bütsantsist, eredad toonid) ● GIORGIONE: * „Magav Venus“ unistav, lüüriline meeleolu, soe koloriit, maastikumaali arendaja * „Äike“ loodus esikohal, kuigi maalil on inimesed ja ehitised ● TIZIAN kasutab peamiselt õlivärve, mitmekesine temaatika

Kategoriseerimata

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul

Kunstiajalugu

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“. ● „Taavet“ – kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello „Taavet“ (u. 1430) on androgüünne habras nooruk, seda skulptuuri peetakse esimeseks lääne kunsti iseseisvaks alastiskulptuuriks antiikajast arvates. Õige anatoomiaga, mõjub küll veidi reljeefselt (parim on eestvaade). ● Veneetsia väejuhi Gattamelata ratsamonument Padovas (1453) – Donatello kuulsaim töö, esimene vabalt seisev pronksist ratsakuju antiikmaailma lagunemisest saadik. Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega. 9 ● ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ● „Taavet“ – vastandina Donatello „Taavetile“elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus

Arhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (1)