Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajaloo kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Hilisgootika ( keskaeg ) 1400 -1530
Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu .
Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged . Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist .
Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele( eesruum ) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina… trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud , kesel söögilaud ja pingid . Ülejäänud ruume kasutati laona.(KAUBAÕITSENG)
Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele.
Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade aeg
Tlns põhiliselt sisekujundus stiil. Polnud mõtet lammutada, oli majandus langus ja sõdade aeg.
Fassaadireljeefid Uue Testamendi tegelaste kujutistega. Kunstipärased etikud, kaunistatud ja värvilised tegid tänavapildi kirjumaks.
Tuulelipud, majamärgid, sambad. Palju oli kiviraidurite töid: siseportaalid mis koosnesid kahest piidast ja kõrgest silluskivist.
Kõlavad toonid, levinud figuur , tähtsad olid eluruumide aknad: kõrged vahesammastega mitmikaknad, rohkelt dekoratiive, värvitud ja maalitud aknasambad.
Glasuuritud ahjud nagu kodualtarid, enamasti sisseehitatud sisustus.
Barokk 1640-1710(Rootsi aeg)
Algas ehitusbuum,. Kodanikumajades tehti kapitaalremonti v uued sisekujundused. Stiili vaoshoitus sai eeskuju Rootsist ja Madalmaadest.
Lammutati ja ehitati peale uued mis võtsid barokkile omase sümmeetria ja kindlad jooned. PALEETÜÜP!
Akende kunst -suured ja kaunistatud
Siseportaal-
Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid.
Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid
Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi.
1670-80 tuli looduslähedane stiil- taimornament ja lilled.
Matkamaja , Leedu saatkond , Rootsi saatkond.
Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780
Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas.
Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, ( Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal.
Klassitsism 1780-1830
Tähtis stiil kuna muutis linna palju-> maju hakati hulgaliselt lammutama (nende asemele uued) ja ümber ehitama. Kasutati klassitsismi tüüpfassaade, mis olid kinnitatud eelnevalt.
Iseloomulik: ?......-> uus fassad tehti vana hoone ette. Tallinnas olid nii kitsad , et ei saadud kasutada kõike klassitsismile omast kasutada nt vahekoridoride asemel trepid ja galeriid . Kolonnaad-samuti ei saanud Tlns teha, selle asemel tehti lihtsalt klassistsismi seinamustriga detaile. Klassitsitlikud hoonete välisuksed on väga iseloomulikud.
Ruumijaotus hoonetes jäi põhiliselt samaks, laokorrusele tehti ruumi juurde, mõnikord ehitati ümber ka vahelaed ja mantelkorsten.
1684 - Toompea tulekahju
Seintel kasutati silekrohvi, lubjatud seinad või püsttriipudega tapeet,valge lagi, mille all oli ………, suurtest laudadest värvitud põrand, valged ahjud, vertikaalne akendega ja sirge ukseava.
Range, alalhoidlik, puhas, õdus, mugav, lihtne, selgus, tasakaal, reeglid!
Nt. muusikamaja ( Engel ), Gümn hoone, Stenbocki maja
Vanalinn kui elukeskkond
Historitsism 1830-1900
Paindlik planeering , väiksemad toad, vahekoridorid. Taheti õdusust ja mugavust. Toad kuhjati üle mööbli, drapeeringute? Ja nipsasjadega. Eelistati tumedaid ja tuhme toone. Hämarus ja salapära. Tubades segati erinevaid stiile. Kasutati palju kangast ja asju kaeti riidega et oleks pehme. Tühja pinda oli vähe, tuppa kuhjati ka toataimi. Kasutati nii tapeeti kui seinamaalinguid . Tarbeesemete asemel olid tähtsad dekoratiivasjad.
Värvikus, mitmekesisus, püüd mugavuse ja omapära poole, stiilide segamine -> tõi kaasa maitselanguse.
Tallinna linna rajamine
Algas toompea linnuse rajamisega. Esimesed kirjalikud andmed 1219 kui tuli Taani kuningas oma vägedega.
Bastionid
Tallinnas 3:Rootsi Ingeri ja Skone bastion .
On muldkindlustused mis rajati keskajal kaitseks. Enne bastione ümbritses linna kivimüür, tornid, kraavid . 16saj mõisteti et suurtükitule eest müürid linna ei kaitse, seetõttu hakati nende ette rajama bastione. Bastionid on maa all pikkade käikudega
ühendatud 5nurksed muldkindlustused. Need aitasid jälgida vaenlase maa-alust tegevust.
Raveliin- kolmnurkne mullast kaitse… mis asus väljaulatuvast vastionist ees.
Riik finantseeris bastionite ehitust sest linn ei saanud seda endale lubada. Bastionite ehitasid sõdurid kes said selle eest palka. Bastionite rajamiseks läks 10-20 aastat
19.saj alguseks kaotasid bastionid oma kindluse tähtsuse, neid polnud enam kasu kuna sõjatehnika arenes nii jõudsalt. Need hakkasid lagunema ja neid ehitati ümber.
10 Hoonet
Oleviste kirik – St. Olav ’s Church –keskaegne kõige kõrgem kirik . Gooti stiil. 1267 mitu korda põlenud ja välku saanud.
Vanasti: Meresõidutähtsus-oli kaugele merele kaubalinna näha. Kabel. Raamatukogu.
Täna. Kirik ja muuseum
Suurgildi hoone-Great Guild Hall 1407 -17 Hilisgootika keskajal suuruselt teine ilmalik ehitis
Vanasti: kaupmeeste gildi maja, kasutati jumalateenistusteks ja teatrietenduseks mingil ajajärgul, filmidemo,
Täna: eesti ajaloo muuseum
Pühavaimu kirik- Church of the Holy Ghost Gooti stiil, eesti vanim tornikell,vanim seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused
Täna: kirik
Niguliste kirik St. Nichola’s Church 13saj. seal on maal surmatants
Täna: muuseum
Raekoda Tallinn Town Hall – gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs
Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid
Täna:muuseum
Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid , müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit, niite , jne
Täna: Apteek
Pikk jalg
Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn-sõdurite majutuspaik, ateljeed
Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le.
Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik
Vanasti: Pühakoda, matmispaik,
Dominiiklaste klooster
Kunstiajaloo kokkuvõte #1 Kunstiajaloo kokkuvõte #2 Kunstiajaloo kokkuvõte #3 Kunstiajaloo kokkuvõte #4 Kunstiajaloo kokkuvõte #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karoliiine Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib ?

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun