Rocca al Mare kool MALAGASSID Referaat Karita Helde 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Malagassid..........
Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades. Aafrika põlisasukad on negriidse rassi esindajad, Põhja-Aafrika ammused asukad on ka araablased. Madagaskari elanikud malagassid pärinevad aga India ookeani rannikult. Pärast Aafrika vallutamist ja muutmist asumaadeks on sinna ümber asunud ka teiste rahvaste esindajaid.
võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi
Rannajoone pikkus on 4828 km. Kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks, on Madagaskaril tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega. Ametliku nimega Madagaskari Vabariik oli varem nimetatud kui Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik. Viimaste andmete järgi on rahvaarvuks 20miljonit inimest, aastal 1993 oli rahvaarvuks vaid 12 090 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid(18 etnilist rühma, kellel on oma enda dialektid), araablased, indialased. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Madagaskari pealinnaks on Antananarivo, mida võib tõlkida kui "tuhande inimese maa". Antananarivo linnastus elab umbes 1,69 miljonit inimest. Ametlikuks riigikeeleks on malagassi keel. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Madagaskaril on parempoolne liiklus, sammuti nagu meil.
Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Sotsiaalne grupeeritus: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide
võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi
Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rahvastiku koosseis (pilt) Elanike arv riigis on 20042552 (2008/07) Elanike arv linnades Juuli, 2001 seisuga Pealinn Antananarivo 4,580,788 in. Antsiranana 1,188,425 in. Fianarantsoa 3,366,291 in. Mahajanga 1,733,917 in. Toamasina 2,593,063 in. Toliara 2,229,550 in. Rahvastiku koosseis : malagassid (99%) muud (1%) Malagassid jagunevad 18. etniliseks (mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olevat) rühmaks (nimetatakse ka hõimudeks), millel on erinev kultuuriline ja religioosne pärand. Nad on Madagaskarile rännanud eri aegadel. Kõik nad kõnelevad malagassi keelt, kuid igaühel on oma murre.Suuremad rühmad on merinad, betsileod, betsimisarakad, tsimihetid ja sakalavad. Nimekiri on pikk: (kaks pilti) Antaifasy ("Liiva inimesed") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses.
augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995, märtsis 1998 ja aprillis 2007. Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Rahaühik Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary, kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 4 Esiajalugu Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas. Esivanemate kultust praktiseerivad madagaskarlased austasid vazimbasid oma kõige vanemate esivanematena. Mõningate malagassi hõimude kuningad väidavad end olevat vazimbade otsesed sugulased. Igatahes on kivist esemete leide, mis lubavad oletada, et Madagaskaril oli asustus juba enne sisserändu Kagu-Aasiast. Madagaskari asustamine võis alata juba umbes 1000 eKr, sest vanaaja meresõitjad võisid seal käia kaneeli ja nelki otsimas.
98% moodustavad austroneesia lõunasuunalise kaljuse mäeharja tipule ja keelkonda kuuluvat malagassi nõlvadele. Linnas on palju Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral vaatamisväärsusi ning seal elab 1,69 elab saarel komoorlasi ja prantslasi. miljonit inimest. alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Rahvastiku tihedus on 33 in/km².
huvidest. Selle tulemusena olid mitmete hõimude ja rahvaste esindajad ära lõigatud oma sugulastest ja lähedastest. Rahvad, hõimud, etnilised grupid ja keeled: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon). Väga vähesed Aafrika
0-14 aastased: 43.5% 15-64 aastased: 53.5% 65aastat ja vanemad: 3% Riigi rahvastiku eeldatav eluiga: Kogu elanikkond: 62.89aastat mehed: 60.93 aastat naised: 64.91 aastat(2009 est.) Keskmine eluiga on väike, naised elavad kauem kui mehed. Kuni 14 aastaste osakaal on suur. Vanemad inimesed praktiliselt puuduvad. Riigi rahvuslik koosseis: Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Hõive riigis-millega inimesed tegelevad: 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus 4 1.5 Ajalooline areng Arvatakse, et Madagaskar oli üks viimaseid maa-alasid, mis asustati inimeste poolt umbes 500 – 200 aastat eKr. Esimesed asustatud maa-alad olid rannaäärsed vihmametsad, kus hariti maad
annaabi.ee 
