1962 mil Alzeeria iseseisvus APARTHEIDIPOLIITKA LÕUNA AAFRIKAS LõunaAafrika Vabariik oli Aafrika mandri üks edukamaid riike 1990. aastani põhjustas pingeid apartheidipoliitka so. Rahvastiku jaotamine rassisliste tunnuste järgi(pildil) LAV rahvastikuline koosseis Bantud (neegrirassi esindajad) Afrikandrid ehk buurid (hollandi kolonistide järeltulijad europiidse rassi esindajad) Inglased europiidse rassi esindajad APARTHEIDIVASTANE VÕITLUS Bantud kasutasid võitluses apartheididega nii rahumeelseid kui ka relvastatud võtteid Bantude kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, mille juhiks sai Nelson Mandela(pildil)
Aafrikamaad Kristel Visnapuu 9. C Pelgulinna Gümnaasium Riigid Üks edukamaid riike oli LAV Iseseisvad riigid enne Libeeria, Etioopia, dominioonistaatuses LAV 1922.aastal välakuulutatud Egiptuse kuningriik Välispoliitika 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950 aastate lõpus ja1960 aastate alguses Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda Tänapäev On säilinud mitmed kriisikolded Levinud majandusraskused, näljahädad, aids Probleemiks h...
aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk ja Lõuna Aafrikas) ,masaide arv piirdub 40 000 inimesega. Masaid on olnud põhiliselt nomaadid (karjakasvatajad). Varem rändasid nad vabalt ringi Serengeti lagendikel ning Ngorongoro kõrgmaal, hankides toitu ja vett. *Kuigi Aafrika on Eestist kaugel ja erinev,on nii mõnigi probleem sarnane. Meilgi võiksid kohalikud elanikud rohkem osa võtta kaitsealade majandamisest ja kaitsekorraldamisest. Allikad:www.wikipedia.org, www.loodus.ee
Asustustihedus: 137.1 km2 Rahvaarv: 24 227 297 0.9501.000 0.9000.949 0.7000.749 0.6500.699 0.4500.499 0.4000.449 0.8500.899 0.8000.849 0.6000.649 0.5500.599 0.3500.399 alla 0.350 0.7500.799 0.5000.549 pole andmeid Üle 40 keele, riigikeelteks inglise ja suahiili Demokraatlik vabariik Iive 3.3% Idi-Amin Etnilines struktuuris on 3 põhilist rühma: Bantud, Kesk- Sudaanid(Central-Sudanic) ja Nilootid(Nilotic) Majandus SKT - $454, $14.565 mld Üks maailma vaesemaid riike. HIPC Märkimisväärsed looduslikud resursid. Inflatsioon - 240% 1987, 42% 1992 5.4% 1995-96 and 7.3% 2003. Suur potentsiaal. WTO Investeerimine 20,9% (2002a.) Põllumajandus praktiliselt kogu väliskaubanduse tulu. Ekspordivad Kohv, tee, tubakas, puuvill, vanilli, puuvili, loomanahad.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna- Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas
kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse ka omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu,
Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in/km 2.Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in/km2. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk- ja Lõuna- Aafrikas), masaide arv piirdub ehk 40 tuhandega. 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 4.2 Tansaanias on alla 15 aastaseid lapsi 44%, üle 65 aastaseid on vaid 4%. Selle näitaja järgi võib õelda, et rahvastik ei vanane. Tansaania naiste keskmine eluiga on 45 ja meeste eluiga on 44. Võrreldes saksamaaga, kelle meeste ja naiste eluiga on kõvasti üle 70, on Tansaania keskmine eluiga väga madal.
500 – 200 aastat eKr. Esimesed asustatud maa-alad olid rannaäärsed vihmametsad, kus hariti maad. Esimesed loomad, kellega inimesed maad jagasid olid leemurid ja Malagasy jõehobu, kes tänaseks on väljasurnud küttimise ja eluala laienemisega. Alates 600.a AD hakkasid inimesed liikuma ka sisemaale ja puhastasid metsasid, et rajada terrass riisipõlde mägisemale alale. Kui saarele saabusid Bantud Ida – Aafrikast (umbes 1000.a) hakati tegelema ka karjakasvatusega. Kuni 16. ja varajase 17. sajandini elasid saarel ka Austroneeslased, kes hävitati Merina kuningate - Andriamanelo, Ralambi ja Andrianjaka poolt. Madagaskar oli oluline India Ookeani kaubavahetuse punkt. Juba 7ndal sajandil rajasid araablased esimesed kaubavahetussadamad saare kirde ossa ja tutvustasid saare elanikele Islamit, õpetati Araabia tähestiku, astroloogiat jpt kultuurilisi elemente.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas
Algselt oli kolooniates väga vähe Euroopa naisi, aga varasest ajast olid lubatud abielud kohalike khoikhoi naistega. See kestis kuni 1865. aastani, mis keelas abielud päriselanikega. 17. saj lõpuks rauges ka khoikhoide sõjaline vastupanu ja paljud pärismaalased surid sel ajal rõugetesse. Kolonistid hakkasid aga aegmööda rändama härjavankritega piki rannikut ida suunas. 1775. a jõuti Kalajõueni (Fish River), mis sai takistuseks, sest seal elasid sõjakad bantud, täpsemini xhosad (koosad) kes tegelesid karjakasvatusega. Esimene kokkupõrge toimus omandiarusaama üle: kohalikud pidasid kariloomi vabaks varaks ja hakkasid neid omastama. See viis 1779. a esimese Kafri sõjani, mida toimus järgmise saja aasta jooksul veel palju. Need kujutasid endast sõdu bantu rahvaste ja valgete kolonistide vahel. Sõja nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast kafir – uskmatu, siinkohal tähendas see aga mustanahalist aafriklast. Xhosad kaotsid muidugi lõpuks sõjad
läbi mitmeid uuendusi buuride huvides. Kolmandaks tasandiks oli võitlus täieliku sõltumatuse eest Inglismaast, mis saavutati 1931. aastal. Lõuna-Aafrika Unioon muutus võrdõiguslikuks partneriks Briti Rahvaste Ühenduses. Kahe maailmasõja vahelistel aastatel kujunes Lõuna-Aafrika Unioon Aafrika mandri kõige enam arenenud maaks. Seda arengut said nautida aga ainult tema valgenahalised elanikud, keda oli 22% elanike üldarvust. Teised elanikud - bantud, hotentotid, indialased jt. olid kõik rõhutud ja diskrimineeritud, elasid valdavalt vaesuses ja ilma hariduseta. See põhjustas kestvaid rassipingeid. 13. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Juba 1924.aastaks olid kõik peamised riigid kriisist kas väljunud või väljumas. 1929.aastaks oli Läänemaailma
Etniliselt on Aafrika väga killustunud, kuid väga suur grupp on bantu keeli kõnelevaid hõime. Arvatakse, et nende lähtepunkt on Kameruni piirkond, kust on hiljem toimunud väljaränne ida poole (järvistu piirkonda) ja sealt edasi lõunasse. Väljarännet dateeritakse umbes alates 2 aastatuhendest eKr. Kuivõrd troopikaviljade kasvatamine sai alguse suhteliselt bantude läheduses ja ka rauakasutusega on sama olukord, siis on teooria, et bantud oma migratsiooniga levitasid neid. Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus Aafrikas suhteliselt laialt levinud. Aafrikas puudub tegelikult pronksiaeg. Kuigi pronksivalu oli tundud, ei muutnud see kunagi peamiseks tööriistade materjali. Allikmaterjaliga on probleem, sest Aafrikas (peale Egiptuse) ei kujunenud tsivilisatsioonidel kirja (enne eurooplaste tulekut), seega ei eksisteeri nende ühiskondade kohta oma kohalikku kirjalikku allikmaterjali
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
