INKAD (0)

INKAD
*Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil.
*U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt
*Pealinn Cuzco
*Kogenud põlluharijad , harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad
*Peamised kodustatud loomad – alpakad , laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste
sugukonda
*Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km
*Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi
*Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee
* Söök : kinoa, kartul , pichuberry, sacha inchi, mais.
*Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud ) ja kogukonna ( lihtrahvas ) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus.
* Inkade ehituskunst : Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püstitati inkade peakindlus. Hoonekompleksi ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa . Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti.
*Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides 2430 meetri kõrgusel asuv inkade püha linn. Linna ehitus algas aastatel 1430- 1450 , ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet.
*Llactapata, muistne linn.
*Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed , mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad . Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid. Üksteisele teateid edastavad treenitud kiirjooksjate salgad võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele.
*Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu ’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord . See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid , kes õppisid seda lapsest peale.
*Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav . Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku.
*Päikesejumal Inti , Inka kuningasoo jumalik esivanem .