10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Robinzah
Õppematerjali autor
Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa 1583.a sõlmitud vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Poola-Rootsi sõjad Altmargi vaherahu 1629.a sõlmitud vaherahuga jäi kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Brömsebro rahu 1645.a sõlmitud rahuga, pidi ka Taani oma Saaremaa alad, Rootsile loovutama. Põhjasõda Sõja põhjuseks, oli 1699.a välja kujunenud Rootsi-vastane liit. Poola, Taani ja Venemaa sõlmisid omavahel liidu nad polnud rahul Rootsi ülemvõimuga. Põhjasõja sündmused algasid 12. veeb 1700.a, kui Poola kuningas August II Saks ründas Riiat algas Riia piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal rootslased
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.
Koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. Kapitulatsioon- alistumine, allaandmine, alistumisleping Rüütelkond- mingi piirkonna aadlike seisuslik ühendus oma õiguste kaitseks Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erakord- Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja ja Vene riigi koosseisus. Pärustalupoeg- pärisorine talupoeg Kodukariõigus- mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Kroonumõis- riigile kuuluv mõis Bürgermeister- linnapea Tsunfikord- põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfi liikmed ning meistrite arv oli rangelt piiratud. Pastor- hindekarjane, luteri koguduse vaimulik Pastoraat- kirikuõpetaja eluase, kirikumõis Köster- kirikuõpetaja abiline
Koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. Kapitulatsioon- alistumine, allaandmine, alistumisleping Rüütelkond- mingi piirkonna aadlike seisuslik ühendus oma õiguste kaitseks Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erakord- Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja ja Vene riigi koosseisus. Pärustalupoeg- pärisorine talupoeg Kodukariõigus- mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Kroonumõis- riigile kuuluv mõis Bürgermeister- linnapea Tsunfikord- põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfi liikmed ning meistrite arv oli rangelt piiratud. Pastor- hindekarjane, luteri koguduse vaimulik Pastoraat- kirikuõpetaja eluase, kirikumõis Köster- kirikuõpetaja abiline
Koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. Kapitulatsioon- alistumine, allaandmine, alistumisleping Rüütelkond- mingi piirkonna aadlike seisuslik ühendus oma õiguste kaitseks Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erakord- Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja ja Vene riigi koosseisus. Pärustalupoeg- pärisorine talupoeg Kodukariõigus- mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Kroonumõis- riigile kuuluv mõis Bürgermeister- linnapea Tsunfikord- põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfi liikmed ning meistrite arv oli rangelt piiratud. Pastor- hindekarjane, luteri koguduse vaimulik Pastoraat- kirikuõpetaja eluase, kirikumõis Köster- kirikuõpetaja abiline
Koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. Kapitulatsioon- alistumine, allaandmine, alistumisleping Rüütelkond- mingi piirkonna aadlike seisuslik ühendus oma õiguste kaitseks Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erakord- Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja ja Vene riigi koosseisus. Pärustalupoeg- pärisorine talupoeg Kodukariõigus- mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Kroonumõis- riigile kuuluv mõis Bürgermeister- linnapea Tsunfikord- põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfi liikmed ning meistrite arv oli rangelt piiratud. Pastor- hindekarjane, luteri koguduse vaimulik Pastoraat- kirikuõpetaja eluase, kirikumõis Köster- kirikuõpetaja abiline
28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid