Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

11.klass , tegelasi 16,17,18 sajandil. (1)

1 Hindamata
Punktid

INGLISMAA

Francis Bacon (1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment .Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus. Arvas , et kuningas valitsegu koos parlamendiga.
John Milton (1608- 1674 )-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale!
Thomas Hobbes (1588- 1679 )-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu .
John Locke (1632-1704)-üks liberatismi rajajaid . Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse.
James Harrington( 1611 -1677)-omand loob võimu.Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand. Valimisvõigus kuulub vabadele.

PRANTSUSMAA

Rene Descartes (1596- 1650 )-Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.
Voltaire (1694-1778)-Tema meelest pidi inimkond lähtuma loodusseadustest.Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist
Charles Montesquieu (1689- 1755 )- Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks.
Jean- Jacques Rosseau( 1712 -1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.
Denis Diderot (1713- 1784 )-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal -absolutistliku korra ideedele.
Levellerid -vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara
Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi.
Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid
SAKSAMAA
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)- uus filosoofia
Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged , mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal - ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine
Christian Thomasius (1655- 1728 )- kõlblusfilosoof
Oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Rõhutas hariduse andmist õpetuse asemel. Hakkas ladina keele asemel kasutama saksa keelt ülikoolis, kui selle eest saadeti ta linnast välja. Oli usklik , kuid rõhutas südametunnistuse vabadust, astus välja nõiaprotsesside vastu. Rõhutas , et inimese individuaalne tahe tuleb allutada üldisele.
Christian von Wolff (1679- 1754 ) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus , sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust .
Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803 ) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
11 klass- tegelasi 16 17 18 sajandil #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor smalldevil Õppematerjali autor
filosoofid

Sarnased õppematerjalid

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal
7
docx

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda

Ajalugu
Uusaeg
14
doc

Uusaeg

o Saadikul polnud lubatud enne audientsi suhelda teiste välispoliitikaga tegelevate isikutega o Saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul üheaegselt mõne teise riigi saadikuga ega mitte ka samal päeval o Eeldati et vene saadikult küsitakse tema tervise järele · Venemaal aga välismaa saadikutele pakuti suures koguses toitu ja jooke o saabujad võeti vastu suure rahvahulgaga Rahvusvahelised suhted 17. sajandil · välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid rahvusvahelised vastuolud o lääne-euroopa ­ nelja suurriigi kaubanduslikud ja koloniaalhuvide konfliktid o läänemeri ­ ülemvõimu võitlus o kagu-euroopa ­ võitlus türgi ohu eest · Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Holland ­ võimsad Sõjad 17.sajandil · 1618-1648 ­ Kolmekümneaastane sõda o Vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel

Ajalugu
Ajaloo kokkuvõte
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherah

Ajalugu
Uusaeg
5
doc

Uusaeg

Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgus

Ajalugu
Valgustuseajastu
1
doc

Valgustuseajastu

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE ­ Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. T

Ajalugu
Ajaloo arvestus V periood
6
doc

Ajaloo arvestus V periood

...2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil.................................................

Ajalugu
Valgustusajastu algus- ajalugu
3
docx

Valgustusajastu algus. (ajalugu)

INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) ­Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks

Ajalugu
Valgustusajastu
13
doc

Valgustusajastu

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil ..........................

Ajalugu




Kommentaarid (1)

katre56 profiilipilt
katre56: Väga hariv, soovitan kõigile
17:14 01-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun