Kas balti ristisõda ja musitne vabadusvõitlus olid pöördeks Eestimaa ajaloos? (1)

Kas balti ristisõda ja musitne vabadusvõitlus olid pöördeks Eestimaa ajaloos?
Eesti ajaloos mõeldakse keskaja alguseks Balti ristisõda, mis toimus aastatel 1180 kuni 1290 . Balti ristisõõda oli sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13. sajandil saksa ristisõdijate poolt. Palju informatsiooni on pärit Henriku Liivimaa kroonikast. Peamisi põhjuseid oli rahva ristimine . Enne ristisõda olid eestlased paganlikrahvas, Rooma paavt tahtis levitada katoliku usku ja ristida kõik paganlikud rahvad.
Kristlased ründasid 1208 Sakalat ning tegid seal suure tapatöö, tapeti kõik kes vähegi teele ette jäid. Eestlased suutsid vastupanu osutada 1210 aastal toimunud ümera lahingus, kus sakslased alistati täielikult. Seejärel tunnistati kolmeks aastaks vaherahu. 1215 aastal aga alustati uue hooga võitlust. Aasta pärast olid Sakala ja Ugala sunnitud ristimisele. Kevadel 1217 . aastal olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle. Eestlased lootsid koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Eestlased kogusid väe kokku ning jäid ootama venelaste abijõudu. Abijõudu aga ei tulnud. Samal ajal said, aga sakslased väe kogumisest teada, ning panid kokku suure väe.
Verine taplus lõppes eestlaste kaotusega ning juhi Lembitu surmaga. Ma usun, et eestlased tegid suure vea lootes venelaste peale. Arvatavasti oleks venelaste sekkumisel lõppenud lahing eestlaste võiduga. Veel samal aastal vallutasid Põhja-Eesti taanlased. 1222 . aastaks oli mandri- Eesti sakslaste ja taanlaste poolt vallutatud. Nad üritasid vallutada ka Saaremaad, kudi eestlased ehitasid 17 kiviheite masinat ning taanlased olid sunnitud lahkuma . Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine 1227. aastal, tapeti nii mehi, kui lapsi. 1227. aastat loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümmneid.
Arvan, et eestlaste põhiliseks kaotuse põhjuseks oli nt maakondade halb koostöö riikluse puudumise tõttu. See tuleb välja sellest, et eestlased alistati maakondade kaupa. Teiseks suureks põhjuseks on ilmselt see, et eestalsed pidid võitlema mitmete maadega korraga ning vaenlaste armeed said koguaeg täiendust. Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt.
Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed – eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal.
Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes. Need, keso ldi ristiusu vadtu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi püsima.
Majanduslikud olud talurahvale kitsenesid. Ristimisega kaasnesid ka kindlad kohustused. Põhiline oli kümnis. Talupojad jäid küll isiklikult vabaks , neil oli ka oma maa plus neil oli lubatud kaubitsemine.
Eestlased olid sunnitud ristisõjas alistuma riikluse puudumise tõttu ning elu peale seda tegi pöörde – muutus halvemaks. See sündmus on jäänud ajalukku, kuid siiski eestlased olid väga tublid, et üldse suutsid vastupanu osutada. Nad andsid endast kõik võimaliku, et säilitada vabadus, kuid kahjuks see ei õnnestunud riikluse puudumise tõttu. Kuid nad oleks veel edasi võidelnud oma vabaduse eest!
Agnes Kaasik
11C