Keskaja majanduse, ühiskonna ja kultuuri lühikokkuvõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS

Usk Liivimaa vaimuliku võimu kandjateks olid Liivimaa piiskopid eesotsas Riia peapiiskopiga. Kultuur 2. Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomand, kohustused. Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Enne vallutust Pärast vallutust isiklik vabadus tunnistati isiklikku vabadust maaomand õigus pärilikule maakasutusele

Ajalugu

7

docx

Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. Asustuse muutumine

Ajalugu

8

docx

Keskaegne Eesti

Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).

Ajalugu

11

doc

Eestimaa keskaeg

5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu ­ keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine 13 saj tekkis 7 linna: Tallinn, Tartu, V- ja U-Pärnu, Haapsalu, paide, Viljandi · 14 saj II poolel narva ja Rakvere b) Alevist eristas neid linnaõigus ­ keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi maismaalt · Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (Tallinnal oli taani kuningalt saadud

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494. suleti Hansa kaubakontor Novgorodis Liivimaa meister Plettenberg püüdis sisevastuolusid ületada ja koondada jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1510. sõlmisid liivimaalased liidu Leeduga ja asusid Venemaa vastu sõtta võites järgmisel aastal Vene väed. 1503. sõlmiti venelastega vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558.aastani. Rahvas Asutus ja rahvastik Ühiskond oli agraarühiskond. Enamik rahvastiku moodustasid talupojad, teisi ühiskonna kihte (aadlike, vaimulike, kaupmehi ja käsitöölisi) oli 67%. Rahvaarv kasvas ja asutus tihenes. Inimeste arvu määrati adramaade järgi. Hinnanguliselt oli 13.saj algul 150000180000 inimest. Järgnevatel sajanditel kasvas kaks korda, seda pidurdasid näljahädad, taudid ja laastavad sõjad. Rahvast läks rohkem elama soistele ja ranniku aladele. Rannakülad. LääneEestisse tekkis rannarootslaste asutus, neile anti suuremad õigused. Talupojad Saksa talupoegi elama ei asunud

Ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul

Ajalugu

13

doc

Eesti keskaeg

Talude suurus oli väga erinev, suuremad talud käsutasid ise palgalist tööjõudu - teenijatüdrukuid ja sulaseid. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad, kelle nimetus tuli sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Kui nende talud jalad alla said, muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele vajalik ülesanne, näiteks postivedu. Eriti rohkesti oli maavabasid Järvas ja Saaremaal. LINNAD JA KAUBANDUS. Linna valitses raad (saksa keeles Rat = nõukogu). Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset

Ajalugu

33

doc

Eesti ajaloo konspekt

.....................................................................................................30 Venestamisaeg......................................................................................................................30 Uus tõus rahvuslikus liikumises..........................................................................................31 1905. aasta revolutsioon...................................................................................................... 31 Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel............................................................. 32 Põllumajandus..................................................................................................................... 32 Poliitiliselt.............................................................................................................................33 Majanduslikult.....................................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (0)