Keskaja majanduse, ühiskonna ja kultuuri lühikokkuvõte (0)

1. Ristisõda oli suur pöördepunkt. Ristisõjaga viidi Eesti muinasajast keskaega, Eesti ei hallanud enam ise oma maad – oli võõrvõim ning Eesti ütle lahti muinasusust ja hakkas kuuluma kristlikku kultuuriruumi.
JÄI SAMAKS
MUUTUS
Majandus
Endiselt põllumajandusmaa, enamus inimesi põllumajanduses.
Eestlased said maaisandad, kelle heaks töötada ja kellele makse maksta.
Ühiskond
Enamik eestlasi olid talupojad
Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased , eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks.
Linnad

• (linnu polnud)
  

Linnad hakkavad tekkima
Usk
Muistsed kultuspaigad säilisid
Võeti vastu ristiusk
Kultuur
Maaelanikkonnas säilis arhailine kultuur
Linnades levis keskaegse Euroopa kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt
Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid , kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi. Erinevused: ülemkiht koosnes sakslastest, alamkiht põliselanikest. Põliselanikes juurdus väga aeglaselt nii katoliiklus kui ka keskaegse Euroopa kombed ja tavad.
Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased , kelle oht oli aina kasvamas.
2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust:
a) Isiklik vabadus – Algselt oli talupoegadel hea õiguslik seisund, vallutajad tunnistasid talupoegade isiklikku vabadust ja seega ei muutunud oluliselt midagi võrreldes vallutuseelse ajaga .
b) Maaomand – Talupoja seisund ei muutunud oluliselt, side läänivaldustega oli algselt üsna lõdva ja maa jäi talupoegadele vabalt kasutada.
c) Kohustused – Vallutusjärgsel perioodil oli talupoegadel palju kohustusi. Tuli maksta palju koormisi, samuti oli kohustus osaleda kirikute, linnuste ja teede rajamisel. Meestel oli ka sõjaväekohustus.
Keskaja teisel poolel halvenes talupoegade õiguslik seisund, juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest – talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks.
3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis:
a) haridus ja kirjasõna – Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat – Wanradti ja Koelli katekismus
b) maailmapilt – mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius , Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale.
c) kunst ja arhitektuur – sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid .
Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena – pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud.
Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt tähele erilisi muutusi, sest ei puututud kokku uue õpetusega.