Ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2.osa PÕLLUMAJANDUS (0)

1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses.
Põllumajandus – materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid.
Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis-ja elatusmajandus )
1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid.
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid:

• Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik , reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus )
  
• Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus)
  
• Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine , elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng)
  

Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused.
Agroklimaatilised näitajad – iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood .
Vegetatsiooniperiood – aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse.
Põllumajanduslikult saab kasutada kolmandikku maismaa pindalast, kasutuse seisukohalt jaguneb see kaheks väga erinevaks osaks:

• Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks, selle hulka loetakse lisaks põldudele ka mitmeaastased puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms
  
• Rohumaa , mis on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed
  

Kõige suuremad põllumassiivid on parasvöötme metsasteppides ja steppides ning lähisekvatoriaalse kliima vöötme sademeterikkamates savannides .
*Kõige rohkem põllumaad on Aasias
*Suurim osatähtsus Euroopas
Vastavalt looduslikele teguritele, eelkõige agroklimaatilistele näitajatele, eristatakse maakeral agrokliimavöötmeid :
Arktiline kliima – põllumajandus on võimatu
Lähisarktiline kliima – maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus. Kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi .
Paarasvööde – põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Enamik põllumaad paikneb niiskema ja soojema kliimaga lehtmetsa- ja rohtlavööndus. Kasvatatakse teravilja, kartulit , köögivilja,
Lähistroopiline kliimavööde – saak sõltub sademete hulgast. Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega. Lasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju. Kuivematel aladel puuvilla. Idaosas mussoonikliimas saadakse 2-3 saaki aastas. Kascatatakse riisi, teepõõsast tsiteusi, õlitaimi, nisu, mais, tubaks. Niiskemates alades kasvatatakse maapähklit, tsitrusi, teepõõsaid, riisi, puuvilla.
Troopikavööde – kõrge temperatuur, kuid ööpäeavane temperatuuri kõikumine on suur. Sademeid vähe. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu , mida niisutatakse kunstlikult. Palju põllumajanduseks kõlbmatuid maid.
Lähisekvatoriaalne vööde – temperatuur on kõrge ja stabiilne aastaläbi. Sademete rikkas periood vaheldub kuivaga. Kasvatatakse hirssi, maapähkit, niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi.
Ekvatoriaalne kliimavööde – kuumad ja niiseked õhumassid. Huumuse vaene muld , sest vesi peseb selle välja. Kasvatatakse kakao -, kautsiki-, ja kohvipuuid ning õlipalme.
1.2.1 Majandulike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika.
Väetis – aine või ainete segu. Mis parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangut ja parandab selle kvaliteeti.
Intensiivne põllumajandus – kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat . On iseloomulik arenenud riikidele.
Ekstensiivne põllumajandus – kasutatakse suurt maalappi, vähe tööjõudu, vähe kapitali ning saaki saadakse vähem. Kastatakse rohkem inimesi mitte masinaid. On iseloomulik kuiva kliima alale .
Roheline revolutsioon – üritus, mis viidi läbi, et parandada maailma roitlusolusid, pamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangud suurendades.
Põllumajanduse toodangu mahtu mõjutag oluliselt riikide põllumajanduspoliitika, mis seisneb eelkõige järgmistes valikutes :

• Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest
  
• Kas oma riigi põllumeestele anstakse eksporditoetust
  
• Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et kaitstaoma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal teiste riikide odavamate toiduainete eest.
  

Põllumajanduspoliitika – põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega.
Eksporditoetus – riiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele.
Impordimaks – maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa.
Kaitsetoll – tollimaks , mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt, püüdes nii tõkestada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodasmad tingimused oma maa tootmisettevõtetele.
1.3 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas.
Talu – maal elavate inimest traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajandulik tootmisüksus.’
Spetsaliseeritud suurtalu – kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus.
Ranto – suur loomaksvatusemajand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.
Istandus – taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega.
Monokultuur – ühe kurtuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul.
Ühistu – vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitaf ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon , mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid.
Industrialiseerutud põllumajandus – põllumajanduse tüüp, kus kasutatakse tööstusele iseloolmulikku tootmisviisi. Seda iseloomustac kõrge spetsialiseerumine , moodsa tehnika kasutamine, standaliseeritud masstootmine.
Ökoloogiline ehk mahepõllundus – kasutatakse peamisel loodulike väetisi ja taimekaitsevahendeid.