Kas vabakaubandus rikastab riiki? (2)

Mari Süda
BBA-I
Kas vabakaubandus rikastab riiki?
Essee
Vabakaubandus on kaubandus, kus müüki ei takista tariifid , impordi ja ekspordi kvoodid ja teised meetmed, mis segavad kauba ja teenuste vabaliikumist riikide vahel. Vabakaubanduse piirkond on piirkond, kus kaupade müük toimub ilma tollimaksuta. Euroopa Liit on tolliunioon, mis tähendab, et ühised tollimaksud tulenevad ühisest kaubanduspoliitikast. Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement.
Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada . See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõlmimist oli Mehhikos vaeste inimeste protsent kõrgem. 1917. aasta Mehhiko Põhiseaduse kohaselt eksisteeris 4 maaomandi vormi: maa eraomand , föderaalne ehk riiklik maaomand , ejido ja kogukondlik maaomand (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos. Edición Oficial de la Secretaría de la Gobernación, publicada en el año 1917) Eijdo vorm oli eelkõige sobilik põlisrahvastele ja traditsioonilise eluga inimestele. Eijdo kujutas endast uut maailmavaadet ning ellu suhtumist . „Mitmed autorid aga, kes on tegelenud Mehhiko põllumajanduse uurimisega, on väitnud, et just ejido oma mitmesuguste piirangute ja keeldudega oli põhjuseks, miks Mehhiko põllumajandus 1980. aastatel sattus tõsisesse kriisi ning et Carlos Salinas de Gortari valitsuse 1992. aasta liberaalsed reformid olid ainus võimalus Mehhiko põllumajanduse päästmiseks, sest nad tagasid võimaluse põllumajanduse moderniseerimiseks ja edasiarenguks, mida ejido seni oli takistanud“(Mertins 1996). Seega liitumine NAFTA-ga tundus mehhiklaste jaoks kui vabastusena, ka nende President Salinas kinnitas 1993. aastal oma rahvale, et see tähendab Mehhiko saamist Esimesse Maailma. Esimestel aastatel pärast liitumist oli Mehhikos katastroofiline majanduskriis . Inimesed kaotasid inflatsiooni käigus raha ning elatustase langes. Mõni aasta hiljem, aga tõusis Mehhiko põllumajandussaaduste eksport . Wikipedia andmetel on see protsent oli 1994. ja 2001. aasta vahel isegi 9,4% ning import tõusis 6,9% võrra. „Näiteks Mehhiko veokite USAs liikumiseks on vaja Ameerika kõige mõjukama ametühingu nõusolekut. Castaneda märkis, et edu on saavutatud põhimõttelistes küsimustes, programmide üksikasjad on aga veel selgitamata“ (Evart 2001). Ka NAFTA on olnud kasulik Kanadale ja USA-le. Kõigis 3 liikmesriikides kasvas omavaheline import ja eksport.
Teiseks suureks organisatsiooniks, mis tegeleb vabakaubandusega, on WTO. Sinna kuulub 153 liikmesriiki üle kogu maailma, kaasa arvatud Eesti (13.11.1999). Eesmärgiks on elavdada riikide vahelist kaubandust, soodustada vaba konkurentsi ja rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut. Enne WTO-d eksisteeris sarnane organisatsioon nimega General Agreement on Tariffs and Trade – GATT. Maailma Kaubandusorganisatsioon on eriti kasulik väike- ja suurriikidele. Väikesed riigid nagu Eesti impordivad rohkem kui ekspordivad, kuna me ise ei suuda riigisiseselt nii palju toota kui nõudlus on. Lisaks ei ole meil veel piisavalt tooraineid. Suuremad riigid saavad kasu oma kaupa ning teenuseid väikeriikidele müües. Seega on win-win olukord, kui just suurriigid üüratu summa eest hüviseid ei müü. Samas, toorainete olemasolu ei pruugi koheselt tähendada, et nende importi ei toimu. Vaid vastupidi, näiteks on Eestis rõivaste õmblemine mitu korda kallim kui seda on Hiinas. Kuna eestlased eelistavad valdavalt osta odavaimaid kaupu, ostavad nad küll Eesti firma rõivad, mis on aga Hiinas toodetud. „Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad selle kauba tootmisele, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)“ (Smith 1776). Seega rõivatööstusest järeldame, et Hiinas on odavam nii kangas kui ka tööjõud. Absoluutse eelise teooria järgi jõuab Eesti kõrgema heaolutasemele, kui nad impordivad rõivaid Hiinast ehk inimesed saavad osta poest rohkem vähema rahaga . Sest Hiinas valmistatakse kohapeal ka kangas, milleks Eestis pole ressursse. Enne Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumist oli Eesti võrreldes teiste riikidega teistsuguses olukorras.Eestil eksisteeris sama eesmärk mis WTO-lgi ehk liberaliseerida kaubandustingimusi. Mis tähendab, et Eesti ei rakendanud importimisel piiranguid – toimis vabakaubandus. Pärast liitumist aga olukord muutus vastupidiseks. Eesti hakkas kehtestama väliskaubanduspiiranguid kolmandatele maadele, millega Eesti lõpetas ka vabakaubanduse. (Silberg 2000) Kolmandad maad on riigid, millega Eestil pole sõlmitud vabakaubanduslepingut. Kuigi importimisel kehtivad importimispiirangud on WTO põhimõtte vastu, laekus tolli kaudu riigieelarvesse 2000. aastal 21% rohkem kui 1999. aastal ehk pärast WTO-ga liitumist. ( Tomson 2002)
Kolmandaks on Euroopa Liit, millega Eesti liitus 1. mail 2004. aastal. EL hõlmab peamiselt Euroopa riike ning kehtestab kõikidele liikmesriikidele ühtsed seadused – tollimaksud ja muud sarnast. Kokku on liikmesriike 27. „ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.“ ( http://europa.eu/abc/panorama/index_et.ht m 24.10.2009). Euroopa Liit on tegutsenud 1950. aastast alates ja seni on suudetud teha järgmised põhimuutused: reisimine ELi piires ilma passi - ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse , elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaal. Enne Euroopa Liiduga liitumist sai Eestis Baltiriikidesse minna passiga, mida kontrolliti piiripunktides. Teistesse Euroopa riikidesse minekuks pidi taotlema Schengeni viisat. Eesti pole veel eurot kasutusele võtnud, kuna Eestil ei ole lähenemiskriteeriumide täitmine kõrge inflatsioonitaseme tõttu õnnestunud. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Euro 24.10.2009) Eestis on pärast Euroopa Liiduga liitumist ka elatustase tõusnud. Kuigi enne EL käisid õpilased teistes Euroopa riikides vahetusõpilasena, siis nüüd on see protsess lihtsamaks tehtud, kuna pole vaja viisat taotleda ja muud rohkemat paberimäärimist vaja. „Tänaseks on ligikaudu kolm neljandikku Eesti väliskaubandusest seotud Euroopa Liiduga“ (Tomson 2002). Kuid väliskaubandusega seotud lepinguid ei sõlmi. Pärast EL-iga liitumist kaotasid ka eelnevad vabakaubandus- ja muud kauplemissoodustusi andvad lepingud kehtivuse. Kuid teisalt on meil avatus turule, kus ongi meie põhilised kaubanduspartnerid.
Pärast suurte vabakaubanduse organisatsioonide loomist ja liitumist olukord on riikides olnud üsna eufooriline . Tundub nagu ei täidaks vabakaubandus oma eesmärki. Seda tulebki võtta mitme nurga alt. Kui piirid vabanevad ja näiteks USA saab importida suurtes kogustes oma tooteid Mehhikosse, siis tõuseb poodides hinnakonkurents. Mis tähendab, et USA müüb samu tooteid ehk alternatiivhüviseid, mis Mehhiko väikefirmad, ainult, et odavamalt. Selleks, et konkurentsis püsida peavad ka kohalikud firmad oma hindu langetama, mis võib viia firma pankrotti minekuni, kuna see lihtsalt ei teeni piisavalt kasumit. Samas on aga Mehhiko turul valik mitmekesisem. Muidugi on hindade langetamine kasulik tarbijatele ja ka valik on suurem. Kehtima hakkab nõudlusseadus. NAFTA on eelkõige kasulik USA-le, kuna eksport on pärast ühinemist mitmekordistunud. Seega võib öelda, et vabakaubandus rikastab Ameerika Ühendriike. Mehhikos vähenes vaeste inimeste protsent, kuna inimesed said endale sama raha eest rohkem lubada. Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemine keeras Eesti majanduse pea peale, kuna Eestis muutus juba eksisteeriv vabakaubandus mittevabakaubanduseks. Eelnevalt ei olnud meil ei olnud rakendatud importimist takistavaid piiranguid. Pärast ühinemist, aga oli. Sellest hoolimata, Eesti riik rikastus ja hakkas teenima nii-öelda kasumit lisamaksude pealt. Samuti on tarbijatel suurem valik nii hinna kui ka kvaliteedi suhtes, mis rikastab keskklassi inimesi. WTO üheks eesmärgiks on ka rahu säilitamine äri ajamisel. WTO ( http://www.wto.org 24.10.2009) väitel on äriinimesed klientidega võitlemise vastu, kui aga äritehingud sujuks vabamalt, siis esineks vähem poliitilisi konflikte. Eesti liitus Euroopa Liiduga 5 aastat hiljem ning sellega kaasnesid seaduste suhtes lisakohustused, kuid samas avanesid nii paljud uksed. Pärast ühinemist on võimalik ja ka Eesti on ära kasutanud võimalust küsida toetust Euroopa Liidult, et näiteks teid korda teha, haiglaid ja koole ehitada ning palju muud. Eriti on liitumine rikastanud eraisikuid, väikefirmasid, suurfirmasid, õpilasi, üliõpilasi. Kuna nüüd on võimalik reisida euroliidu riikides ilma viisata, üliõpilastel ja õpilastel on võimalik minna ilma suuremate probleemideta välismaale vahetusõpilaseks. Tänaseks ehk 2009. aastaks on 16 euroliidu riigis kasutusel ühine raha euro. Firmadel on lihtsam oma äri kogu Euroopas laiendada. Kui valida äri ajamist neis 16 riigis, siis ei pea isegi ülekannetel kurssi muutma , mis on teadagi kulukas .
Kasutatud allikad:

Evart, E. 2001. Mehhiko president lubab piirata migratsiooni USAsse. Ärileht, 6. september 2001.

Mertins, G. 1996. Land Tenure Regulations and Land Tenure Forms in Latin America. Structure-Problems-Trends; an Overview . GTZ. Eschborn, Germany. Mimeo.

Smith, A. 1776.Rahvaste rikkused. i.k.

Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. 24.10.2009.
http://et.wikipedia.org/wiki/Euro (24.10.2009).

World Trading Organization. (homepage). September 2009.
http://www.wto.org (24.10.2009).

Ülevaade Euroopa Liidust. © Euroopa ühendused , 1995-2009. http://europa.eu/abc/panorama/index_et.ht m (24.10.2009).
4