100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MistakenIdentity
Õppematerjali autor
põllumajandus- mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ekstensiivne põllumajandus (arengumaad) Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Muldade erosioon - troopilised ja lähistroopilised piirkonnad, kus põllumaade juurdesaamise pärast raiutakse metsi maha- mullad ,,uhutakse" ära Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Kõrbestumise (muutumine kõrbeks) põhjused, mis on seotud inimtegevusega. - Kariloomad hävitavad taimestiku tuuleerosioon (pinnast saab ära kanda) - Üleniisutamine soodustab pinnase sooldumist jälle ei kasva suurt midagi. desertification
Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja- Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete
· Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
Parasvöötme okasmets Venemaa, Kanada, Kuusk, mänd, lehis Kasvavad aeglaselt, Soome, Rootsi hõre, väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas 12. viimane rida Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne.
· 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA
Troopiline: datlipalm, puuvill, sukruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, riis, suhkrutoog Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banana, sisal Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banana, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu, kautsukipuu, õlipalm 18. Mis on kiukultuurid? Mis õlikultuurid? Mis tehnilised kultuurid? Tehnilised kultuurid on põllu- ja istanduskultuurid, mida kasvatatakse tööstuslikuks tooraineks. Enamik tehnilisi kultuure kasvab troopilises ja lähistroopilistes Lõuna riikides. Mitmed Lõunariigid on nn monokultuurimaad, mis kasvatavad vaid üht tehnilist kultuuri ekspordiks (kohvi, tee, suhkruroog). Tehnilised kultuurid jagunevad õlikultuurideks (päevalill, sojauba, raps, maapähkel, õlipalm, oliivipuu), kiukultuurideks (puuvill, lina, kanep), tärklisekultuurideks (kartul ja
Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2. Millistes oludes on otstarbekas ekstensiivne põllumajandus ja millistes oludes intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus on otstarbekas väiksema kogutoodanuga ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid