Põllu- ja metsamajandus (0)

1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme:
Segatalu-tegeles tera -, juur-ja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid , kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele.
Hiigelfarm-
Ekstensiivne teraviljatalu-hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja-, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat , kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik Põhja-Ameerikas, Austraalias jm
Rantšo- tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, L-Aafrikas.
Istandus- tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Levinud arngumaades.
2. Tuleb teada oluliste kultuurtaimede : nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvupiirkondi ja eksportijaid!
Nisu –peamised kasvupiirkonnad on Aasia , Euroopa, üle poole nisust saadakse Hiinast, Indiast USAst, Prantsusmaalt ja Venemaalt
Mais kasvatakse kõige rohkem USAs ja Hiinas
Riis- suurim osa riisist saadakse Hiinast ja Indiast kuid seda kasvatatakse ka Egiptuses, indoneesias, Jaapanis jm.
Suhkruroog- suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias
Puuvill- suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan
Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid
3. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus?
Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine . Kalakasvatsu ja vesiviljelus . Metsamajandus
4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud?
Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra.
5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKT-s Põhja ja Lõuna riikides?
Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst , kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut
6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab
suhteliselt palju inimesi?
Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist
7. Miks ei annna riigid, kus toimub ületootmine toitu näljahädades vaevlevatele riikidele vaid viskab enamuse ära?
Probleemiks on toiduainete ebaühtlene jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule
8. Mida kasutati enne suhkrut toidu magustamiseks ja kuidas suhkru tootmine on mõjutanud inimesi?
Enne suhkrut kasutati toidu magustamiseks mett ja Põhja-Ameerikas vahtrasiirupit.Rohke suhkru söömine tekkitas hambakaariast, rasvumist ja diabeedi sagenemist ning ülesöömine selle üks raskeimaid tagajärgi olid südamehaigused
9. Millised tegurid mõjutavad põllumajanduslikku arengut ja iseloomusta neid tegureid!
Looduslikud tegurid( geograafiline asend, kliima, mullastik , reljeef)
Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika , maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus)
Tehnika ja tehnoloogia tase(maa väetamine, maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng)
10. Milliste näitajate alusel eristatakse maailmas agrokliimavöötmeid?
Pinnase keemiline koostis(soolsus,mulla happelisus), mulla huumusesisaldus ja reljeef.
11. Teada, millised on erinevad kliimavöötmed ja kus nad paiknevad!
Arktikaline/antarktikaline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline , lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne.
12. Mille poolest erineb ekstensiivne põllumajandus intensiivsest?
Intensiivses põllumajanduses saavutatakse toodangu kasv väiksel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohket väetist. Ekstensiivse põllumajanduse puhul aga tagatakse toodangu kasv, laiendades põllumajandusmaad ja/või suurendades kariloomade arvu.
13. Miks ja kus kasutatakse kunstlikku niisutamist?
Kunstlikniisutamine võimaldab saagikust stabiliseerida või isegi tõsta. Kunstlikuks niisutamiseks kasutatakse pumpasid, pihusteid jt thnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Paksitanis ja Jaapanis.
14. Mida tähendab roheline revolutsioon?
Roheliseks revolutsiooniks on hakatud nimetama üritust parandada maailma toitlusolusid, peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut suurendades.
15. Iseloomusta tollipiirangute ja nende kaotamise mõju põllumajandusele!
16. Kus ja miks kasutatakse tänapäeval alepõllundust?
Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amasoonase jõgukinnas, AafrikasKongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias )
17. Miks on talu olnud sajandeid põllumajanduse tähtsaim tootmisvorm?
18. Millised majanduslikud ja looduslikud probleemid kaasnevad monokultuuride kasvatamisega?
19. Iseloomusta istandusriikide tähtsust põllumajanduses!
20. Millised on toiduainetetööstuse harud?
Osa toitainetööstuse harudest(liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid osad tänapäevastest harudest (konservi-, juustu-, makaronitööstus) kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga
21. Millised olulised muutatused soodustasid nt. Apelsinide transporti?
Tehnoloogilised uuendused, tehti jahutatud ruumidega laevad ja see võimaldas kaup kaugemale transportida.
22. Millised looduslikud tegurid mõjutavad metsade paiknemist?
Mullastik, niiskus, valgus, kliima jne. Metsad vajavad kasvamiseks niiskust ja vähemalt 60 päeva pikkust külmavaba perioodi aastas.
23. Kuidas on inimtegevus mõjutanud metsasid?
Suurem osa metsasid on inimtegevuse tagajärjel hävitatud puid kasutati laevade ehitamiseks ahjude kütmiseks(metallide sulatamiseks) majade ehitamiseks jne. Näiteks alates XV saj. On 18 riiki kaotanud üle 95% ja veel 11 riiki rohkem kui 90% oma kunagistest metsadest
24. Iseloomusta erinevaid metsatüüpe + nende levik!
Parasvöötme okasmetsad - kasvavad aeglaselt on suhteliselt hõredad ja väikese aeglase juurdekasvuga. Metsad koosnevad vähestest puuliikidest aga peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbe puiduna nt: tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina jm. Levik peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Üle 80% neist on Venemaal ja Põhja- Ameerikas (USAs ja Kanadas).
Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad. Levik Kesk- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idaosas, Ladina-Ameerikas, Aafrikas, ning Kagu- ja Lõuna- Aasias
Lähistroopilised metsad (jagunevad niisketeks ja kuivadeks) 1. niisketes lähistroopilistes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud.levik: USAs, Austraalias, Brasiilias, Hiinas jne
2. kuivades lähistroopilistes metsades on jändrikud puud ja võsa tootlikus on väike keskkonna kaitselise tähtsusega. Levik Vahemere maades ja Austraalias.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - kasvavad suurtel aladel. Aastane juurde kasv on suur. Puud on majanduslikult vähe väärtuslikud pindala väheneb kiiresti üle raie tõttu. Amazoonase vihmametsasid hävitatakse ka alepõllunduse eesmärgil. Levik Lõuna- Ameerikas (Brasiilias ja Ecuadors), Kesk- Aafrikas, Kagu- Aasias.
Lähisekvatoriaalne hõrendik- liigiline koosseis ja aastane juurdekasv sarnaneb osaliselt vihmametsaga kuna on üleminekuvöönd. Levik Araabia poolsaarel ja Põhja.-Aafrikas.
25. Milleks kasutatakse puitu?
Puiti kasutatakse: kütteks; mööbli, paberi, tselluloosi, tööriistade ja tarbeesemete valmistamiseks; ehitusmaterjalina, sealt saad ka toitu jne.
26. Võrdle Põhja ja Lõuna riikide metsamajandust ja too välja olulisemad erinevused!
27. Kuidas oleks õige hooldada metsa, et mets oleks jätkusuutlik?
Tuleb jälgida et aastane raie ei ole suurem kui aastane metsa juurde kasv, oluline on juhinduda säästliku metsamajanduse põhimõtetest ja seda isegi kasumi seisikohast,metsa eest tuleb pidevalt hoolitseda nt : tuleb istutada või külvata uut metsa, teha kahjuri tõrjet, hooldusraiet jms.
28. Miks suureneb maailmas pidevalt metsatööstuse maht kuigi kasutusele võetakse pidevalt uusi materjale?
Selle pärast et mets on taastuv loodusvara
29. Millised on maailma metsarikkamad riigid ja millised metsavaesemad (vähemalt 3 riiki) Miks?
Metsa rikkamad on Venemaa Brasiilia ja Kanada see tuleneb sellest et seal on hea geograafiline asukoht hea mullastik, kliima, piisavalt niiskust jne,
Metsavaesemad riigid on aga Egiptus , Alšeeria ja Liibüa need on lähisekvatoriaalsed alad ja seal mets hästi ei kasva kuna seal on kuum, sademete hulk on väike jne.
Mõisted:
Põllumajandus-on materiaalse tootmise vanemaid ja tähtsamaid harusid, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet.
Agroklimaatilised näitajad-isel. kui palju saavad taimed päiksesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on veg.per.
Vegetatsiooniperiood-aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse
Intensiivne pm- saavutatakse toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi.
Ekstensiivne pm- puhul tagatakse toodangukasv, laiendades pmmaad ja/või suurendades kariloomade arvu.
Maareform-tähendab maaomandisuhete ulatusliku ümberkujundamist poliitilistel eesmärkidel.
Eksporditoetus-riiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised.
Impordimaks-maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Kaitsetoll-tollimaks mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt püüdes nii tõkestada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõtetele.
Talu-maal elavate inimeste traditisiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmsiüksus.
Spetsialiseeritud suurtalu-kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spets ., liitumise ja maareformi käigus(piimakarja-kartuli-mesindus talu)
Rantšo-suur loomakasvatusmajand kus loomi(veiseid/lambaid) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.
Istandus-taimekasvatusmajand mis tegutseb troopiliste kultuuride(kohvi, banaanid ) peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega.
Monokultuur -ühe kultuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul, see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste ja-kahjurite levikut.
Ühistu-väh. kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline org. mille eesmärk on toetada liimeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid.
Metsasus - metsamaa pindala osatähtsus(%) mingi piirkonna üldpindalas
Metsavarud-looduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid
Metsamajandus- majandusharu , mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
Metsakasvatus -taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets.
Puiduvaru -
Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõjutavad.
Metsatööstus-