Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Vana-Kreeka

Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik ­ võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik ­ rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)

Ajalugu

9

doc

Vana-Kreeka

Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid) 2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Vana - Kreeka Tänapäeva demokraatia a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia. Ametnikele makstakse palka, kodanike kohustus on riigikaitses osaleda, häälteenamuse reegel, võim kuulub rahvale, maksude maksmine. 6

Ajalugu

6

docx

Vana-Kreeka ajalugu

pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks ­ Vana-Kreeka lahingurivi rahvakoosolek ­ riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese gümnaasion ­ spordiväljak ja sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruumid, kus olid alasti andreion ­ nn. külalistetuba, meeste ruum, kus oli lavatsid ja kus külalistega viibiti sümpoosion ­ ühised pidulikud õhtusöögid sõpruskonnaga akropol ­ kaljunukil olev kindles agoraa ­ koosoleku- ja turuplats

Ajalugu

6

doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen ­ vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar ­ võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik ­ riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm.

Ajalugu

13

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lin

Ajalugu

16

docx

Kordamine: Vana-Kreeka

Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108.  kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul  Ateenast sai suurim linnriik  Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID  põlde harisid orjad ja sõdalased  ei põlanud ära tulusaid kaubaretki

Ajalugu

4

doc

Vana Kreeka ajalugu

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve ­ majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk ­ jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur ­ 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus ­ Mükeene, linna puudumine,

Ajalugu

3

odt

Kreeka ühiskond

Peamiselt kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomast härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumutest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. 2. oskab iseloomustada arhailist ja klassikalist Kreeka riigikorraldust, ühiskonda ning eluolu Arhailine periood: Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 ­ 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".

Ajalugu

Kommentaarid (1)