Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALUGU - küsimused ja vastused põhikoolile (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ristisöda?
  • Millal oli esimene ristisõda?
  • Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?
  • Mis olid kolm suurimat rüütliordut?
  • Miks said rüütlitest suurmaavaldajad?
  • Miks jäid eestlased sõjas alla?
  • Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa?
  • Miks puhkes Jüriöö ülestöus?
  • Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?
  • Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas?
  • Kellega Liivimaa Ordul tuli södida?
  • Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?
  • Millistel linnadel oli 13 sajandil linnaöigus?

Lõik failist

AJALUGU - küsimused ja vastused põhikoolile #1 AJALUGU - küsimused ja vastused põhikoolile #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katir2im Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Mis on ristisõda?

AJALUGU 1. Mis on ristisöda? – Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 1

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Eesti keskaeg

avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst

Keskaeg
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Enne olid kreeka- katolikuusulised. Latgaleid esindasid Talibaldi pojad, Rameko koos vendadega. Kohustuti maksma hinnust ja tegutsema eestlaste ning leedulaste vastu. EESTI SAMAL AJAL. Eestis toimunu kohta on vähe teada. Paavst Innocentius andis Ugandi ja Sakala aastal 1213. 11. oktoobril ürikuga Mõõgavendade ordule. Enne tegi sama ka paavstiga vaenujalal olev keiser Otto. 15 19. Vabadusvõitlus 1222 -1224. Tartu kaitsmise probleemid ja küsimused. 1222. a. vallutasid saarlased taanlaste linnuse ning ajasid sissetungijad Saaremaalt välja. See võit andis julgust kogu Eestile ning igal pool tehti uuesti katset võõrvõimust vabaneda. Saarlased koos harjulastega vallutasid Varbola linnuse ja tapsid sakslased. Pühapäeval 29.jan. 1223. a. tungisid Viljandi linnuses koos sakslastega elavad sakalased okupantidele kallale ja tapsid kõik linnuse õuel olnud võõramaalased.

Ajalugu
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Teine pool see, et keskajal moodustasid tänapäevane Eesti ja Läti ühise territooriumi, tegemist erinevate riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga

Ajalugu
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

-Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule

Ajalugu
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani. Siis tekkis Läti ajaloo uurimise keskus- läti ajaloo Institutsioon- tegutses aktiivselt, andis välja ajakirju ja allika publitsatsioone. Suurteoseid lätis ei ilmunud. 1950 Stockholmis Taugava (Läti kirjastus) 10 köidet. Läti ajaloo üldkäsitlus, ilmusid erinevatelt autoritelt, monograafiatena. Viljakamaks valis ajaloolaseks on Edgar Dundorfs-3 köidet Edgar Andersons- Läti ajalugu 1914-1920/viimased köited 1982,1984 A. Slide – Läti ajalugu 1914-1940 Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun