Rootsi aeg Eestis (0)

Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721)

• Halduskorraldus
  
  • Eestimaa kubermang
    
    • Läänemaa
      
    • Harjumaa
      
    • Järvamaa
      
    • Virumaa
      
  • Liivima kubermang
    
    • Lõuna-Eesti
      
    • Saaremaa
      
  • Kõrgeim valitsusametnik – kindralkuberner
    
  • Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias
    
  • Ülesanded
    
    • Kamandas sõjaväge
      
    • Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike
      
    • Jälgis raha laekumist ja kulutamist
      
    • Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra
      
• Rüütelkonnad
  
  • Eestimaa rüütelkond
    
  • Liivimaa rüütelkond
    
  • Saaremaa rüütelkond
    
  • Ülesanded
    
    • Koondada maavaldajast aadlikke
      
    • Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest
      
  • Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant
    
  • Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega
    
  • Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega
    
• Kohtuvõim
  
  • Maakonna tasandis tegelesid
    
    • Meeskohtud
      
    • Maakohtud
      
    • Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus
      
• Rootsi riigivõim ja Balti aadel
  
  • 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada
    
  • 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga
    
  • Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi
    
• Rahvastik
  
  • 1629 – sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu
    
  • 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma
    
  • 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust
    
  • 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased , lätlased ja soomlased
    
  • 1697 – rahvaarv oli jälle tõusnud üle 350 000
    
  • 1695 -1697.aastal oli suur näljahäda
    
• Reduktsioon
  
  • Erakätesse antud maade tagasivõtmine
    
  • 1680 – laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu
    
  • Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavaldustele
    
• Reduktsiooni vastased
  
  • Liivimaa aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu
    
  • Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile
    
• Talurahva olukord
  
  • 1645 – kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus
    
  • Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte
    
  • Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine
    
  • Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega)
    
  • Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid
    
  • Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud
    
• Põllumajandus
  
  • 17.sajandil mõisaid üle 1000
    
  • Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis )
    
  • Tööloomadest esikohal oli härjad
    
  • Probleem – kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad
    
  • Talupoegade kohustused jaotati kaheks
    
    • Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle)
      
    • Jalategu
      
  • Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole
    
  • Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga , Pärnusse
    
• Linnad ja kaubandus
  
  • Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad
    
  • 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn
    
  • Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn
    
  • Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks
    
  • Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks
    
• Käsitööndus
  
  • Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)