Ajaloo KT Rootsi aeg (0)

VASTUSED
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal
*Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa ,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu )
* Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa)
Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik
Ülesanded:
a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine
b)Nimetama ametisse riigiametnikke
c)koguma makse
d)Raha laekumise jälgmine
2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded
a)Eestimaa rüütelkond
b)Liivimaa rüütelkond
c)Saaremaa rüütelkond
Ülesanded:
1)Maavaldajate aadlike koondamine
2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest
3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal
3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid
1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000
1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike
1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma
17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvad , suureem osa inimesi elas Saaremaal. 1695 oli rahvaarv üle 350 000. Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad , Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes.
4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid.
Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdamisele, kindlustas Rootsi võimu Eestis.
Nõiaprotsessid-Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel.Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati.
5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal
Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks
. Õiguslik seisund muutus rootsi ajal paremaks,.kuna talurahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga.
6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait .
Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi
7) Reduktsioon , selle mõju mõisatele ja talupoegadele
 mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.
1)Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga.
2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus , 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 
3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
8) Eesti linnad rootsi ajal
Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn.
9) Esimesed manufaktuurid .
. Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur ,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid
10) Sisseveao kaubad : Sool ja luksuskaup , vürtse, alkohooli
Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit
11) Forseliuse seminar - valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks
Tegeleti
*Lugemine,Kirjutamine
*Usuõpetus, kirikulaul
*Rehkendamine
*Saksakeel
*Raamatuköitmine
12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632
Vanim Gümnaasium Eestis
1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine . Ülikooli eellaseks oli 1630 a asutatud akadeeminiline gümn, mis Johan Skytte ettevõtmise muudeti ülikooliks.
eestlasi ülikoolis ei olnud,käisid soomlased ,rootslased ja baltisakslased .Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad.
13) Eesti keele grrammatikad
1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani.
Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas,
14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt
15) Barokk stiil (kõrged kivikatysedmärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid)