Viimne reliikvia - Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal (0)

Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal "Viimne reliikvia"



Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja  7-10  ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris.
Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris.
Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik
võim.
Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma
stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli
puudutavate küsimuste arutamiseks.
Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas,
Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht
Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht.
Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja.
Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid  – ordu käsknikud, allüksuste juhid.
Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid.
Tähtsamad ordukäsknikud moodustasid meistri nõukogu. Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis ühendas endas kindluse ja kloostri.
Konvendihoone kujutas endast ruudukujulise põhiplaaniga siseõuega maja, mille eri
tiibades paiknesid ühiseks eluks vajalikud ruumid: kabel, magamistuba, söögituba,
kapiitlisaal jm.


Adramaa – 13. sajandi algul Eestis kasutusele võetud maamaksustus ja kasutusühik.
Keskmise adramaa suurus oli umbes 10 hektarit.
Adramaa juurde kuulusid talu kasutuses olnud heina- ja karjamaad, metsad jms. 2. Kanna tabelisse, kuidas kujutatakse filmis järgmisi tegelasi. Tegelane Iseloom Riietus Käitumine Välimus Autori suhtumine Eesti Eesti
talupoeg
(sõltlased,
vabad) Lihtsa
iseloomuga,
pidutsesid ning
jõid ja laaberdasid
oma raske elu
leevenduseks. Nad
armastasid
vabadust ning ei
soovinud kirikule
alluda. Üsna lihtsad ja
tavalised riided,
midagi uhket polnud,
samas olid riided
korralikud ega polnud
räbaldunud. Värvid
olid looduslikud,
materjalid kergesti
kättesaadavad,
kaunistused puudusid. Käitumine polnud
kõige viisakam,
söödi matslikult,
kombeid polnud.
Peod olid räpased
ja seal joodi palju,
samas kui aadlikel
olid peod
korralikud ning
vaoshoitud. Välimus polnud
kõige puhtam,
kuid nad  polnud
ka räpased (välja
arvatud
joodikud). Habe
oli küll ajamata ja
juuksed sassis,
aga  riided puhtad
ning terved.
Erilisi relvi neil
polnud, kui oli,
siis need olid
väikesed noad või
mõõgad. Autor suhtus
neisse huumoriga:
neil juhtus
kentsakaid
juhtumeid, nad ise
olid lihtsameelsed
ja lõbusad. Kuid
sellele vaatamata
olid nad rikkumata
kõikidest
peensustest ja
edevusest, millega
aadlikud oli üle
külvatud ning
minu meelest
üritas autor
näidata, et talupoja
tarkus on enamgi
väärt, kui aadli
oma. Mungad,
nunnad Vagad,
tagasihoidlikud,
sõnakuulelikud,
kuid mitte väga
kiire taibuga.
Mulle tundus, et
nad kartsid
abti/abtissi ning
elasid sellepärast
oma elu suures
hirmus. Tagasihoidlik,
askeetlik, kattev
(kehaosi polnud näha).
Rüüd olid pikad
(maani ulatuvad) ja
munkadel tumedat
värvi, juuksed
mõlemil olid kaetud.
Nunnadel olid veel
mõned valged jooned
pearäti peal, riietuses
tuli esile valgeid, halle
ning musti kohti.
Kaunistused puudusid. Korralik, viisakas,
käitusid
kombekalt ning
pidasid kinni
reeglitest. Nad ei
tohtinud patuselt
käituda, kuna nad
ei soovinud
Jumala meelepaha
esile kutsuda.
Ütleksin veel, et
nad olid väga
sõnakuulelikud
ning olid valmis
abti/abtissi alati
abistama ning
nende korraldusi
täitma. Kogu nende keha
oli riidega kaetud,
välja paistis ainult
hele näolapike.
Munkade välimus
oli sünge ja tume.
Nunnadel oli oma
riietuses rohkem
värve ning
välimus oli
elegantsem ja
pidulikum. Autor suhtus
munkadesse ja
nunnadesse
austavalt, kuid ta
ei pooldanud neid.
Tema meelest oli
kirik võimu
sümbol ja
kiriklased uskusid
enese olevat
maailma
valitsejad. Abt, abtiss Nad olid üsna
võimukad (ja
seetõttu ka ranged
ja vahel isegi
ebaõiglased), kuna Abt kandis musta
rüüd, seest valge
vooderdusega. Kaelas
oli tal kuldkett kuldse
ristiga. Käes mõned Nad käitusid
viisakalt ning
suursuguselt.
Isegi
vihavaenlastena Välimus oli
hoolitsetud.
Samuti oli kõik
kaetud, välja
arvatud näo. Minu meelest
suhtus autor neisse
umbes samamoodi
nagu munkadesse
ja nunnadesse.


kirik oli tol ajal
võimu sümbol.
Nad olid uhked ja
väga suured
Jumala toetajad,
kogu nende elu
sõltus Jumalast
ning neile kõige
tähtsam asi siin
maailmas oli
kellegi reliikvia.
Nad uskusid
ilmutustesse ning
iga asi, mis juhtus,
oli nende meelest
Jumala
korraldatud. Abt
oli erinevalt
abtissist salakaval
ja tegi asju võimu
pärast. sõrmused. Abtiss
kandis valget tüüd
musta looriga ning
kaelas oli tal samuti
kuldkett kuldse ristiga.
Riided olid pidulikud
ja korralikud. suutsid nad oma
käitumist hästi
vaos hoida. Nad
vahetevahel
karistasid ka
patuseid nunnasid
või munkasid.
Nende käitumine
oli ka vahetevahel
õel või
ebaõiglane. Üldiselt olid nad
sarnased nunnade
ja munkadega,
eristas ainult
kuldkett. Abtil oli
lisaks pealagi
kiilaks aetud. Võib-olla ainult
veel suurema
pilkamisega, kuna
abt ja abtiss olid
täielikult oma elu
Jumalale
pühendanud ja
muust millestki
nad ei paistnudki
mõtlevat. Nende
jaoks oli kõik
Jumalaga seotud. Aadlikud Kõrk iseloom,
enesekindlad,
võimuahned, ei
olnud alati kõige
õiglasemad,
otsisid
vankumatult
võimalust saada
parimaks ning
tunnustatumaks.
Ma isegi ütleksin,
et nad olid narrid. Nende riietus
väljendas imeliselt
nende edevust: riided
olid värvikirevad,
rohkete kaunistustega,
kallitest kangastest
ning peenete
lõigetega. Neil olid
veel uhked mõõgad jm
sõjariistad. Nende käitumine
oli väga
elegantne, nad
olid kombekad,
nende peod olid
väga uhked ning
viisakad. Kuid
nad olid väga
edevad ning
nende käitumine
edvistav, tihti
üritasid nad oma
võimu ja osavust
näidata uhkete
rõivaste,
terariistade või
sõjatehnikaga. Välimus oli
korralik: meestel
habe aetud ja
soeng korras,
naistel juuksed
ilusasti sätitud,
küüned lõigatud.
Nad olid puhtad
ja hoolitsetud
ning nad ilmselt
panustasid enese
kaunistamisesse
ja ilustamisesse
suurema osa oma
päevast. Autor suhtus
neisse
halvustavalt, kuna
nad olid väga
ahned ja
võimukad,
soovisid kõiges
parimad olla.
Nende upsakus ja
võimuahnus võis
nad muuta üsna
lolliks, niiet isegi
talupoeg oma
harimatusega võis
teha targemaid
tegusid, kui aadlik. 3. „Meie film kuulub keskaega, mida iseloomustavad ebausk, intriigid, reetmine ja
kergekäelised mõrvad,“ on kommenteerinud režissöör Grigori Kromonov. „Vaataja ise
otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab ja mida väljamõeldiseks peab.“ Kujuta end ajaloolasena. Mis on Sinu arvates filmis ajalooliselt tõetruu, mis filmilik
liialdus? Tõde Väljamõeldis


Eestlaste tapmised võisid olla
üsna julmad ning mõtlematud. Kirikus oli olemas salaluuk, kuhu
pealastuja sisse kukub maa
alusesse kongi. Julmad sissetungid erinevatesse
kindlustesse kui ka kloostrisse. Abt saadab mungad Agnest
otsima ning üks munk reisib
mööda merd tünnis. Julmad võitlused
vendade/õdede vahel. Mustlasneiu telgis räägib eesti
keelt. Eesti talurahva pidutsemine ja
lihtsameelsus. Kuidas abt ja abtiss tihti koos
malet mängivad. 3.1 Mis Sa arvad, miks ei lähtuta ajalooliste seiklusfilmide puhul ajaloolistest faktidest,
vaid lisatakse väljamõeldud sündmusi ja tegelasi? Mina arvan, et seda tehakse selleks, et film oleks põnevam ja kaasahaaravam. Teiseks peab film
seoses ja lugu sujuv olema. Muidu ainult faktidel põhinev film võib lõpuks väga väga igavaks
muutuda ning keegi ei viitsi seda vaadata, lisaks oleks ta katkendlik ja ebaselge. 3.2 Millised on Sinu lemmikumad ajaloofilmid?  Kas need on dokumentaal- või
seiklusfilmid? 1. Kindlasti on minu üheks kõige lemmikumaks filmiks ,,Viimne reliikvia’’. See on seiklusfilm. Põhjendus: mulle meeldib, et see film on üsna lihtsa sisuga. Tegelased on enamasti
rõõmsameelsed, mõte üsna arusaadav. Film on väga hea seiklusfilmide armastajatele, kuid samas
leiavad ka ajaloolased sealt midagi huvitavat. Kõige tipuks on sellest filmist tulnud keelde palju
kilde. 2. Teine lemmikfilm on ,,Seltsimees Laps’’. Põhjendus: minu meelest on see film väga hästi ja tõetruult tehtud. Mina isiklikult kujutan
olukorda (küüditamine ja kogu sõjaaegne elu) peale filmi nägemist palju paremini ette. Kuna ma
varem väga ei huvitunud 20. sajandist Eestis, siis peale filmi nägemist hakkas see mind rohkem
köitma. Filis on olemas ajalooline pool, kuid ka filmina ise on see väga hea loo ja mõttega.