Muinasaeg Eestis (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Muinasaeg

Muinasaja perioodid

Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr

Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr

Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr

Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr

Pronksiaeg - 1 800-500 eKr

Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr

Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr

Rauaaeg - 500 eKr- 1250 pKr

Vanem rauaaeg - 500-450 eKr

Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr

Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr

Vanimad asulakohad

Kunda kultuur, Mesoliitikum

Pulli asula - 9 000-8 550 eKr

Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed

Jaht , kalapüüdmine

Kunda asula - 8 700-4 950 eKr

Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad

Jaht, kalapüüdmine

Tähtsamad arheoloogilised kultuurid

Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr

Küttimine, kalastamine

Luust, sarvest, tulekivist esemed

Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr

Soome-ugrilased jõudsid Eestisse

Uut sorti ornamentidega keraamika

Maaviljelus

Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr

Keraamikas kindel ornamendimotiiv

Levis Balti rahva seas

Viljakasvatus, loomakasvatus

Muistne haldusjaotus( maakonnad )

Tarvanpe e Rakvere - Virumaa

Ümera lahing - Sakalast lõunas

Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas

Linnuste ja külade tüübid, näited

Linnused

Neemiklinnused , nt Padise linnamägi

Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi

Mägilinnused, nt Otepää linnamägi

Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn

Külad

Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti

Ridaküla, nt Peipsi ääres

Hajaküla, nt Lõuna-Eesti

Muinasusund, kalmed

Usundid

Usk looduse hingestatusesse e animism , kalastus ja jahtimine

Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine , kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi

Lõpus ristiusu levik

Kalmed

Tarandkalmed

Kivikirstkalmed

Kääpad

Muistne vabadusvõitlus

Eellugu

1187 Sigtuna ründamine

1096 Euroopas algavad ristisõjad

1201 Riia kiriku rajamine

1202 Mõõgavendade ordu loomine

1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele

Põhjused

Kristluse levitamine

Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele

Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada

Liivlased tahtsid olla iseseisvad

Sõjakäik

1208 ristisõdijad jõuavad Eesti alale

1210 Ümera lahing - tuntuim eestlaste võidetud lahing Võnnu linnuse üle

1217 Madisepäeva lahing

1219 Lindanise vallutamine taanlaste poolt

1220 Eesti mandriosa on alistatud

1222 taanlaste sõjakäik Saaremaale

1227 Valjala alistumine

Tagajärjed

Peamise kohaliku eliidi positsiooni langus või hukkamine

Saaremaa ülikud hoidsid head positsiooni 14. sajandini

võimuhierarhia muutus, kohalike võimu ahendamine

maksukoormuse tõus

Allajäämise põhjused

Vaenlaste ülekaal

Eestlastel kehvem relvastus

Venelased ei pidanud oma sõna ja ei tulnud appi/hilinesid

Polnud ühtset suurt juhti

Eestlaste sõjategevus polnud läbimõeldud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisLaanisto Õppematerjali autor

Eesti muinasaeg. Detailsemalt Kiviajast ja Muistsest vabadusvõitlusest.

muinasaeg eesti kiviaeg pronksiaeg rauaaeg esiaeg liivimaa muistne vabadusvõitlus

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

Ajalugu

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200)

Ajalugu

docx

Euroopa muinaskultuurid

iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c. neoliitikum e noorem kiviaeg 2) Pronksiaeg 3) Rauaaeg Billingeni katastroof – 8213 või 9600 eKr. Balti jääpaisjärv ühines ookeaniga. Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks. Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks. Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia ehk soome-ugri, turgi, baski keeled) Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest. Kivikirstkalmed Jõelähtmel. Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid Eesti rauaaeg  Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr Rooma rauaaeg 50 – 450  Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600

Ajalugu

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

doc

MUINASAEG

· küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat hing - muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära tark/nõid - inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon täna oma ravitsemisoskusele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas

Ajalugu

docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused: Muinasaeg Eestis

Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid