Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne.) järvedesse, merre või jõgedesse 3. Võõrliigid- kui rändama juhtunud röövkalad või loomtoidulised kalad satuvad võõrastesse vetesse, võivad nad hakata sööma sellele veekogule omaseid liike ja nad võivad seal ka paljunema hakata 4. Tõkked rändeteel- kalad ei pruugi saada läbi paisudest mis takistavad nende teed kudema MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB: 1.Ülempüügi vähendamiseks on kehtestatud püüginormid. Tuleb pidada kinni kalastamise reeglitest ehk millal ja kus kala püüda, millised liigid on looduskaitse all ning kindlasti
Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.
Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuldkala on Hiinast pärit akvaariumkala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi.
1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused.........................................................................................................................................5 Veereostuse mõju kaladele....................................
Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri
kasutada ümbertöötlemiseks. Munatooted on munapulber, omletipulber ja külmutatud munamass. Munapulber võib olla nii kogu munast kui rebu- ja munavalgepulber. Säilitamine Mune säilitatakse puhastes ja kuivades ruumides temperatuuril 8-12°, mitte üle ühe kuu. Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. 1.11 Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni
Kõik kommentaarid