TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused....
detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt
rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsus ja Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Tarmo Türile kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2006. a tasutud kautsjon 30 400 (kolmkümmend tuhat nelisada) krooni. Kohtu põhjendus Kohtud põhjendasid hagi rahuldamata jätmist sellega, et tuvastatud asjaoludel ei ole koostööleping tüüptingimustega sõlmitud leping ning seega on lepingu p 1.5 vaidlustatud osas kehtiv. Kuivõrd rentnik kinnitas koostöölepingu ps 1.5,
MENETLEJA märkused HAGIAVALDUS Vorm HA Esitamise kuupäev: “13“ detsember 2013 a Tartu Maakohtule Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Hagihind I HAGIHIND 1926 Summa sõnades EUR Tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ALLKIRI Hageja ees- ja perekonnanimi Hageja isikukood Eliise ***** 4951******** Hageja elukoht
õigeks mõistis, protestis prokurör Indrek Rebase õigeksmõistva otsuse. Sel kevadel pidi kriminaalasja hakkama arutama Tallinna ringkonnakohus põhjusel, et Viru ringkonnakohtus polnud enam kohtunikke, kes varem selles asjas poleks otsuse tegemisel osalenud. Ida-Viru maakohtu ja Viru ringkonnakohtu vahel käis selle altkäemaksulooga justkui pallimäng: maakohus mõistis õigeks, ringkonnakohus tühistas otsuse ning saatis maakohtule tagasi. Altkäemaksusüüdistus, mis kohtus tõendamist ei leidnud, jättis politseiniku tööta ning rikkus tervist. Samal ajal kui Tallinnas tuvastati lühikese ajaga 20 liikluspolitseinikku, kes altkäemaksu võtsid, on Ida-Virumaal tänavu altkäemaksu võtmisega vahele jäänud kaks politseiametnikku, üks neist liikluspolitseinik. Arvatakse, et politseid võtavad sellepärast altkäemaksu, et nende palk on väike ja sellega ei ela ära
eakad. 4. Kirjelda võlgade reguleerimise viise/võimalusi Ümberkujundamise menetluse raames saab inimese võlad kujundada ümber nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise võimaldamise või võlgade vähendamise teel. Siiski ei saa taotleda elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete vähendamist. Võlgade ümberkujundamiseks tuleb esitada avaldus enda elukoha järgsele maakohtule ning maksta riigilõiv 30 eurot. Oluline on aga tähele panna, et enne ümberkujundamisavalduse kohtule esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seega peab võlgnik enne kohtule avalduse esitamist üritama jõuda võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas kokkuleppele. Avaldusele peab lisama järgmised dokumendid: • ümberkujundamiskava (v
Märgib kolleegium, et maakohus põhjendas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et hageja nõuab viivist vähem, kui seadus võimaldab (maakohtu otsuse p 10). Sellele seisukohale jõudmiseks pidanuks kohus aga esmalt kindlaks tegema, et viivist ei saa hiljem enam juurde nõuda, st et hageja on ülejäänud viivisenõudest loobunud 3-2-1-68-16 p 52 ebaharilik tüüptingimus Isik esitas maakohtule hagi eraparkla pidaja vastu, milles palus kohustada kostjat andma isikule üle sõiduauto valduse. Maakohus tagas hagi ja kohustas kostjat andma auto isikule üle. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille alusel kohus tühistas maakohtu määruse ja taastas asjas menetluse. Maakohus rahuldas isiku hagi ja kohustas kostjat auto valduse hagejale üle andma.
Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse
Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Kohtualluvus - Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda. Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus) ja (kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud); 2).valikuline (määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele); 3).erandlik (määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda) ja (kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule). 5. Kohtunike personaalse sõltumatus tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametisseenimetamine.
Tisenhauseni (Rakvere mõisaomanik, kelle tütrepoegade koduõpetaja Falck on) kui ka linnahallide huve. Armastus kingsepp Simsoni tütre Maade vastu ning enesekinnitused, et ta mängib mitmekordset mängu nende poja tuleviku pärast, on küll võimalikud, ent ei tarvitse veenda lugejat. Romaanis on palju seikluslikku. Ajaloofaktid on segamini väljamõelduga. Kross:"Siin vaadeldakse asju selle nurga all, millised need võisid olla". Lühidalt sisust: 4 talupoega on kirjut. Eestimaa Maakohtule kaebekirja, et Tisenhausen tahab neilt krundid ära võtta. Proua laseb Falckil vastukirja kirjutada. Talupojad saavad nuheldud. Falck kohtub ühe nuheldava kingsepp Simsoni tütre Maadega. Kõrtsmik Rosemarki juures hakkab Falck tõlkima vanu ürikuid Rakvere linnaõiguste kohta ja kohtab seal Maadega, kes aga on kihlatud Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers, kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud
headele tavadele. Osaühingu sundlõpetamise etapid Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. 1. Esitagekohtule osaühingu sundlõpetamise avaldus. Avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige või liikmed, osanik(ud), või ka keegi muu, kellel on selleks seaduslik õigus. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus. Lisage avaldusele osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll. Sundlõpetamise avaldus tuleb esitada maakohtule, mille tegevuspiirkonda on ettevõte registreeritud. Kohtute kontaktandmed 2. Alustage osaühingu likvideerimist. Siin tuleb teil jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: Likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse. Sundlõpetamisel määrab osaühingu likvideerijad kohus. Teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine.
saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli
Variant A Kirrke Mets (eesti kodanik)töötas MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse taebeosakonna spetsialisti ametikohal.Lääne Politseiprefektuur alustas tema suhtes kriminaalmenetlust-teda kahtlustati KarS prgh 293 lg 2 p 2 kohaselt selles,et ta nõudis oma ametiseisundit ära kasutades pistist.Algati kriminaalasi,mis lisaks eeltoodut teole sisaldas Kirke Mets kahtlustamist veel kahe kuriteo toimepanemises,kuid need ei olnud seotud tema teenistuskohustsega. Prokurör esitas 02,11,2007 Pärnu Maakohtule taotluse Kirke Metsa ametist kõrvaldamiseks- töötades ametiisikuna ning olles kahtlustatud nimelt ametialase kuriteo toimepanemises,võib K.M edasi töötades oma ametikohaga kaasnevaid võimalusi ära kasutades panna toime uusi kuritegusid.Kohus nõustis prokuröri taotlusega ning nägi oma 05,11,2007 määrusega ette K.M ametist kõrvaldamise.MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse peadirektor peatas 7,novembri 2007,a käskirjaga K.M teenistussuhte kriminaalasja eeluurimise ajaks alates 6
TsMS § 79 üldine valikuline on lisaks üldisele (st hageja võib valida) üldine oleks Harju Maakohus hagi on K vastu, kes on asjas kostja; K elab Tallinnas valikuline võib minna Tallinna, Viljandisse (küsitav kui muud pole teada register ei määra elukohta), Harju Maakohtusse § 96 lg 2 järgi st Harju Maakohus notari tööpiirkond ei ole oluline, sest pole hagi notari vastu 30. H esitas maakohtule avalduse tuvastada hagita menetluses fakt, et tema töötamine peameteoroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina. Nimetatud fakti tuvastamine on vajalik, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kas nõue kuulub tsiviilkohtu pädevusse? kas tegemist on hagita menetlusega? o TsMS § 475 jätab loetelu lahtiseks (lg 1 p 17 muud seaduses loetletud asjad) o riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole lahendust
Maakohtud on esimese astme kohtud ning ned nimetatakse ka kui üldkohtud. Maakohtus on ametis kokku 145 kohtunikku. Maakohtus asuvad ka kinnistus-,registri- ja kriminaalhaldusosakond, mis täidavad haldusfunktisooni. Ringkonnakohus on teise astme ning riigikohus kolmanda astme kohtud. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tuleneb kohtuasi erinevatest lepingutest ja võlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, pankrotiasjad, tööõigus jne. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.
pöördumisel taotleda ITVS § 27 lg 3 alusel viivitamatu täitmise peatamist. Kui nõue on esitatud töövaidluskomisjoni, kuid ei ole seal veel lahendatud, siis kohus ITVS § 4 lg 3 kohaselt nõuet menetlusse ei võta või jätab selle läbi vaatamata. Kui pooled või üks pool ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus, võib selle ITVS § 24 lg 1 kohaselt vaidlustada maakohtus. See tähendab, et korraga ei saa esitada sama vaidlust nii töövaidluskomisjonile kui ka maakohtule lahendamiseks, kuid pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist saab selle otsuse vajadusel maakohtus vaidlustada. Kohtuotsust töövaidluskomisjonis vaidlustada ei saa.
Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia Ranna tee 46 asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ Taara Liiduga oli osaühingul 15.juunil 2005. a sõlmitud koostööleping. Taaravastuvõtupunkt oli aga suletud. Eelnevast tulenevalt leiti kiirmenetluse otsuses, et OÜ Violia ei täitnud PakS § 20 lõiget 2, jättes korraldamata pakendimärgiga pakendite vastuvõtu müügikohas. Keskkonnainspektsiooni otsusepeale esitas OÜ Violia Team Harju Maakohtule kaebuse, kus taotleti otsuse tühistamist täies ulatuses. Põhjenduseks toodi, et kaupluse ruumes ei olnud pakendite vastuvõtt võimalik hügieenilistel kaalutlustel. Iseseisva vastuvõtu punkti väljaehitamine hoones, kus pood paiknes, ei olnud aga võimalik. Seetõttu sõlmis osaühing lepingu MTÜ Taara Liiduga ja pani kauplusesse üles teate, millega suunati kliendid lähedalasuvasse taaravastuvõtupunkti. Harju Maakohus jättis 1.märtsi 2006
lepingu ülesütlemisel aga saadud ei tagastata. Lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise aluseks on oluline lepingurikkumine (VÕS paragrahv 116). 27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks Alati on võimalus, et üürnikule esitatakse üüri tõstmise teade. Üüritõstmise vaidlustamiseks on võimalik esitada avaldus 30 päeva jooksul üüritõst- mise teate kättesaamisest kas Tallinna Üürikomisjoni või Harju maakohtule (Tallinna piirkond). Näitena on toodud üüritõstmise teade 23 ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnus- tamiseks24. Üürnik (avaldaja) esitas avalduse üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks. Ta tõi välja järgmised faktid: üüri tõstmise teates avaldas üürileandja seisukohta, et üürileping on 23 Lk 129 24 Lk 130 21 tähtajaline, mis annab talle õiguse üüri määra muutmiseks vastavalt võlaõigusseaduse
esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Erandlik kohtualluvus kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub
ärisuhtes tekkinud intresse välja ehitusettevõtjalt, sest see ärisuhe ei ole ettevõtja AS Tenroga seotud. V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi. AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt selline summa on sisse nõutud hagejalt leppetrahvina alltöövõtja poolt teostatud tööde maksumuse hilinemisega tasumise eest. Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates. Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi. Kas maakohus tegi õige otsuse? Jah
hoonestusõiguse omanik lubama hoonestusõigust üürilepingu alusel kasutada. (p 16) Seadused: Võlaõigusseadus § 244-253 41/67 23.-24. Kinnispant Põhimaterjal: Kommentaar II § 325-364. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-41-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 20-22 Asjaolud: 1. 13. juunil 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi Gennadi Golubevi vastu, paludes kustutada Võru Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosade nr 1574, 1995, 2023, 3391 ja 3592 neljandast jaost 500 000 krooni suuruse ühishüpoteegi kande, mis seati G. Golubevi kasuks 12. juulil 1999. a sõlmitud asjaõiguslepinguga. 10. septembril 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi G. Golubevi vastu, paludes tunnustada järgmiste tehingute tühisust: 9. jaanuari 2000
Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud
Sinti, sealt aga lahkunud teadmata kuhu. Oma maja Tartus jättis ta õe valdusesse. Milline on kohtualluvus? Tegemist tavalise laenuvõla nõudega hagiga, mille puhul võimalikud järgmised kohtualluvused. a) Reeglina võlanõuetes üldalluvus ( TsMS § 79) kostja elukoha järgi ( Sindi linn-Pärnu Maakohus), kuna kostja elukoht hetkel teadmata, kohaldatakse TsMs § 79 lg.2 ja võib esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi- taas Pärnu Maakohtule ( Sindi linna järgi), b) kontrollida, kas ei ole kirjalikus laenulepingus kokkulepitud alluvust- seda loetakse erandlikuks ja läheb siis selle järgi, ükskõik kus kostja elab- TsMS § 104 lg.3 p.2., antud juhul andmed puuduvad kokkuleppelise alluvuse kohta. c) valikuline kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi-TsMS § 89, rahalistes nõetes loetakse täitmise kohaks võlgniku ehk siis kostja elukoht. Seega igal juhul kohtualluvuse järgi lahendab Pärnu Maakohus ja tööpiirkonna järgi
Kuhu ja mis menetluses peaks ema pöörduma? §550 hagita perekonnaasi alaealise isikule eestkostja määramine lg punk 1 Lapserööv. Määruse alusel saab lapse tagasi. Peab pöörduma Justiitsministeeriumi!!! Tsiviilasjade atlas E-portaal Variant II: Laps on jätkuvalt Eestis, kuid isa on pöördunud Inglise kohtu poole ja ema pöördub sellest teada saades kohe Eesti kohtu poole. Kuidas vaidlus lahendada? 8. Pank S esitas Harju Maakohtule hagi Soome äriühingu F OY vastu, nõudes F antud garantiikirjast tuleneva 100 000 euro maksmist. Garantiikirja oli F andnud Eesti äriühingu A laenukohustuste täitmise tagamiseks S ees. Lisaks taotles S hagi tagamiseks arestida F-le kuuluv ja Eestis asuv kütus. Soomes on S esitanud Helsinki Linnakohtule taotluse arestida nõude tagamiseks Helsinkis asuv maatükk. F väitel ei ole Eesti kohus neil põhjustel pädev asja lahendama, vaid asi tuleb lahendada Soomes ning Soome õiguse kohaselt
Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on
said Maapäevale kogunenud temalt jahmatava kirja, kus öeldi, et Patkul Stockholmi minna ei saa, kuna Riia raad ja kuninglik ülemfiskaal seda ei luba. Mis oli juhtunud? Patkuli temperamentlik taltsumatus oli talle järjekordse vingerpussi mänginud. 1688. aastal oli Blome (Kulsdorf) mõisa omanik Werner Witte Riia raadi kohtusse kaevanud ühe piiritüli pärast. Raad kaotas, sest oli vana ja võltsitud kaarti kasutanud. Raad kaebas edasi Tartu õuekohtule, kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui Patkuli kui maakohtu assessori käest arvamust küsiti, siis tarvitas ta Riia rae kohta väga vängeid termineid. Pärast seda muutusid Patkuli ja Riia rae suhted jäisteks, nii et Patkul ühel pidulikul lõunasöögil 1690.a. Gustav von Mengdeni majas raehärra Reuterile kallale kargas, teda karvustas ja ta pikali tõukas. Veider on siin see, et Johann Reuter Patkuli võlausaldaja oli, kellele Patkul 1688. aastaks 13200 riigitaalrit võlgnes. Kakluse asi läks muidugi
Pole piisavalt infot või pole see piisavalt selgelt väljendatud kaasuse lahendamiseks. V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi. AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt selline summa on sisse nõutud hagejalt leppetrahvina alltöövõtja poolt teostatud tööde maksumuse hilinemisega tasumise eest. Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates. Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi. Kas maakohus tegi õige otsuse? Lahendus:
2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
II Haldusõiguse mõiste ja olemus 1. Haldusõigus kui avaliku õiguse osa Haldusõigus on osaks avalikust õigusest. Avaliku ja eraõiguse omavaheline eristamine (tuleta meelde õppeainet sissejuhatus õigusteadusesse) ei ole pelgalt teoreetiline probleem. Sellel on väga praktiline väljendus, sest sellest ripub nii küsimus, millist seadust konkreetsel juhul kohaldada, kui ka küsimus, millisele kohtule alluvad võimalikud vaidlused (maakohtule või halduskohtule). Haldusõiguse valdkonnas sõltub avaliku ja eraõiguse eristamisest küsimus, kas mingit haldusorgani otsust tuleb käsitleda haldusaktina ja seega järgida selle vastuvõtmisel haldusmenetluse seadust ja vormistamisel haldusaktidele kehtestatud vorminõudeid (nt lisada vaidlustamisviide koos viitega halduskohtule). Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku
mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud
käsitlemata jätmine, sest karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohus otsustab saata kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse, arvestades KrMS § 340 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ise kõrvaldama, mitte saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Täiendavalt märgib kolleegium veel, et ebaõige on lühimenetluses karistuse mõistmisel mõista isikule raskem karistus üksnes seetõttu, et KrMS § 238 alusel seda ühe kolmandiku jagu vähendatakse. Ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses. Selliselt saadud 28 karistust vähendatakse kolmandiku võrra
juhtudel sõltuvalt sellest, millega kahju tekitati. Kui kahju tekitatakse süüliselt, vastutab avaliku võimu kandja alati. 5) Kahju tekitaja vastutab SKHS alusel (v.a kui kahju tekitab kohus, siis vastutab riik RVastS alusel). Menetluslik pool: Isik esitab taotluse kahju hüvitamiseks kohtueelses kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale, kohtumenetluse kestel aga maakohtule. 22. Selgitage, miks on seadusandja õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise aluseid piiranud ning milline on õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise kord. Liisi Piirangute eesmärk: Õigustloovad aktid puudutavad paljusid isikuid ja on väga abstraktsed, mistõttu ei pruugi õigustloova akti andjal olla võimalik prognoosida kõiki oma tegevuse mõjusid. Oht õigustloova
esitamise tähtpäeva möödumist. Kui ilmneb, et selle ettepanekuga on rikutud võlgniku või võlausaldajate õiguseid, siis kohus ei kinnita seda ja saadab tagasi haldurile, kes peab 20 päeva jooksul peale selle määruse kättesaamist koostama uue jaotisettepaneku. Halduril on õigus selle määruse peale esitada määruskaebus. Ringkonnakohus võib selle kaebuse rahuldada (siis saadetakse jaotisettepanek kinnitamise otsustamiseks maakohtule) või mitte rahuldada (siis peab haldur jälle 20 pöeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitama uue jaotisettepaneku) *Kohus avaldab teate jaotisettepaneku kinnitamise/kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Avalikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile, võlgnikule ja vastuväite esitanud võlausaldajale. 23. Jaotis ja selle väljamaksmine Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on
tõttu, mitmed erinevad taotlused, mis edasi kaevati st kaebaja ja vastaspool tegid endast kõik, et menetlus veniks. Shchiglitsov v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu ühisvara jagamise hagi, mida kohtud menetlesid 26.51997-16.04.2003, ühisvaraks oli elamuühistu osak. Kohtuistung lükati mitu korda edasi esindaja puudumise tõttu kusjuures osade istungite vahe oli ligi 1 aasta (september 1998, oktoober 1999, august 2000), ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks maakohtule ja tühistas ka teise maakohtu otsuse, riigikohus ei andnud menetlusluba. Saarekallas OÜ v Eesti 11.12.1998 esitati hagi, 14.12.1998 tegi kohus hagi tagamise määruse ning 14.02.2006 lõpetas menetluse kompromissiga. Vaidluse esemeks oli äriühingu osaluse omandiõigus. Aktisaselts kujundati ümber osaühinguks, kuid kaebajat ei märgitud osanikuna. Kohus määras 10 istungit ning siis Saare maakohus kogu koosseisus (ükshaaval) taandas end
Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja kõrgema ametkonna vahel. Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas presidentkonnas oli maakohus, milles arutati tähtsamaid tsiviilasju. Maakohtu otsusele võidi edasi kaevata Riiga ja Varssavisse. Talupoegade süütegude arutamiseks olid kohtunikeks kastellaanid ja erilised kohtud talupoegadest koosseisuga nn mõisakohtud. Kriminaalalal tähtsamad asjad allusid maakohtule. Tsiviilõigus. Perekonnaõiguse alal katoliku kirik soodustas abielude alal kanoonilise õiguse levikut. Pärandiõiguse alal erilisi muutusi ei toimunud, samuti asja- ja võlaõiguses. 14. Võimukorraldus Taani-aegses Eestis. Tähtsad isikud algul hertsog Magnus ja hiljem Taani kuningas. Mõlemad olid juhtivad kõikidel aladel, kuigi tegelikult ajasid nad ainult tähtsamaid asju. Tegelikuks valitsejaks oli asetäitja- kuninga pealik ehk asehaldur (foogt). Foogti
avalikult teatavakstegemisest. Erisused üldisest edasikaebamise tähtajast sätestavad TsMS § 632 lg-d 2 ja 3. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule. Määruskaebus TsMS § 660 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes
eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka RKHKo 3-3-1-72-11, p 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.19 See, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks.20 b) Halduslepingud
rahuldamata jätmist kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama. (8) Kui kaupleja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud tähtaja jooksul kaebust lahendanud, loetakse, et kaupleja on keeldunud tarbija nõude rahuldamisest. (9) Kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega, võib tarbija esitada avalduse vaidluse lahendamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele või maakohtule. Riiklik järelvalve ja vastutus seaduse rikkumise korral Õiguslikult, institutsionaalselt, karistus, pettuse(praagi) heastamise saavuatmine (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitseamet. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid:
(4) Täiendava otsuse tegemiseks peab kohus istungi, välja arvatud juhul, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Menetlusosalistele teatatakse istungi aeg ja koht vähemalt kolm päeva ette, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise taotlus toimetatakse eelnevalt kätte vastaspoolele. (41) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. (42) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti
toodud isikutele. Käesolevat seadust ei kohaldata krediidiasutusele, e-raha asutusele, kindlustusandjale, investeerimisühingule, fondivalitsejale, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondile, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale ja maksesüsteemi haldajale. Saneerimismenetlus toimub hagita menetluse korras. Tuleb järgida kohtualluvust, avalduse saab esitada asukohajärgsele kohtule-maakohtus. Kõigepealt esitatakse Maakohtule avaldus saneerimise taotlemiseks. Maakohtus toimub menetlusse võtmise kontroll, et kas on täidetud nõuded, millele avaldus peab vastama. Saneerimismenetlus ei algatata, kui on algatatud pankrotimenetlus, on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine; ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat. Kohus algatab saneerimismenetluse kui see vastab nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud,
TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Detsembris 2001 otsustas aktsionäride erakorraline koosolek, et dividende makstakse igakuiste maksetena alates 2001. a detsembrist ja igakuise makse suuruseks on 0,15 krooni aktsia kohta. ÄS § 277 lg 1 sätestab, et dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Vann esitas maakohtule hagi paludes AS-lt Balteco TsK § 177 lg 1 alusel välja mõista tasumata dividendidest tulenev võlgnevus. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi. AS Balteco esitas kassatsioonkaebuse. III. Riigikohtu lahend A. Kohtu seisukoht 1. ÄS § 277 lg 1, mis sätestab, et dividendi võib maksta üks kord aastas, ei tähenda seda, et dividendi peab maksma välja ühekorraga. 2
ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”.
6.esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Menetlusosalise puudumine toimingult ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217); 7.esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218); 8.nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta (TMS § 42). Võlgnikul on kohustus: 1
huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. 12. Testament on PärS § 93 järgi tühine mh tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. TsÜS Eeltoodud põhjendustel on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab testamendi tühisuse § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu tuvastamiseks olema pärandi vastu võtnud. Seetõttu puudub ka vajadus saata asi maakohtule uueks seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve läbivaatamiseks ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule asja sisuliseks lahendamiseks. (otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke 16
) 3. KOV Eraõiguslik vastutus. Avaliku võimu kandja nagu ka muu juriidiline isik täidab oma ülesandeid füüsiliste isikute kaudu. Isikuid, kelle tegusid loetakse avaliku võimu kandja tegudeks, võivad olla avaliku võimu kandjaga kas teenistussuhtes (ametiisikud), lepingulises suhtes (eelkõige töötajad), või suhtes üksikkorralduse või muul alusel. Piiritlemine tsiviilõigussuhte ja avalik-õigusliku suhte vahel on oluline selleks, et teada, kas hagi esitada maakohtule või taotleda kahju hüvitamist halduskorras. Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt: 1) võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sh eraõiguslikus vormis veo- ja raviteenuse vm teenuse osutamisel; 2) kinnisasja, tee, veekogu vm asja omanikuna, v.a LS § 45 sätestatud kohustusi rikkudes; 3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi;
kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi tegemist saab taotleda ka kannatanu, kui tal tekib kohtumenetluses vajadus esitada enda huvide kaitseks lisatõendeid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-90-15, p 21). 17. Arvestades, et menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule, on vajalik kriminaalasja uuel arutamisel otsustada, kas kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja, sh mõistetavalt ka kannatanu tsiviilhagi lahendamiseks piisav. Kui materjal ei ole küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja tagastada 1 kriminaaltoimik KrMS § 235 lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile. 3-1-1-1-14 (tsiviilhagi lühimenetluses) 15
annaabi.ee 
