Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56. Usain Bolt - 21-aastane jamaikalane on Pekingi olümpiamängude suurim kergejõustikustaar. 200m jooksus varises löömatuna tunduv Michael Johnsoni maailmarekord, mille ajaks oli 19,32. Usain Bolt lõi Johnsoni eelmist maailmarekordit kõigest 0,2 sekundiga – jooksis ajaks 19,30 sek.Bolt võitis ka Pekingi olümpiamängude 100 meetri jooksu, millega püstitas 9,69 sekundiga maailmarekordi. 4 Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi. Jelena Isinbajeva - Teist olümpiat järjest naiste teivashüppes võitjaks tulnud Jelena Isinbajeva ületas kõrguse 5.05 meetrit. Venelanna sai kuldmedaliga ühtlasi ka maailmarekordi omanikuks. Rebecca Soni – Ameeriklanna võitis 200 meetri rinnuliujumise finaalis 2.20,22
,,American Swimmer of the Year Award" ( ,,Ameerika aasta ujuja" ) aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008. Ta on oma karjääri jooksul võitnud kokku 48 medalit 40 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi. KARJÄÄR Algusaastad Phelps osales 15-aastaselt 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud peale olümpiat 30. märtsil 2001 ujust Phelps samal distantsil oma esimese maailmarekordi, olles ujumisajaloos noorim, kes on maailmarekordi püstitanud. Rekordi püstitamisel oli ta 15-aasta ja 9 kuu vanune. Samal aastal toimunud maailmakarikavõistlustel Fukuokas parandas ta veel samal distantsil maailmarekordit (1.54,58) ja tuli ka esimest korda maailmameistriks. 2002. aastal USA meistrivõistlustel ujus ta 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi (4.11,09) ja viis selle 2004. aastaks ajale 4.08,41. 2003. aastal ujus ta oma järgmise maailmarekordi ka 200 m
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus 19,91
Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Flopphüppe hoojooks. Hoojooks sooritatakse algul sirgjooneliselt,viimasle 3 või 5 sammul üle minnes kaarekujulisele jooksule (mille raadius peaks olema 68m) Hoojooksu pikkus on tavaliselt 911 jooksusammu, millele eelneb 35 sammu käimist. Näide hüppestiilist `'Karjapoiss/Kääri`' Pildil Ethel Catherwood Näide hüppestiilist flopp Pildil Ariane Friedrich Meeste Maailmarekordi omanik Javier Sotomayor Naiste Maailmarekordi omanik Stefka Kostadinova
Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91.
medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d. KohtRiik Kokku1. USA 106622 2.Küpros Jaapan Jamaica 011224.-31. 0101 74213 Panama 3.Mehhiko Tsehhi
· Individuaalalal peab osalema vähemalt kolm sportlast ja võistkondlikult vähemalt kaks võistkonda. · Staadion ja selle võistlusinventar peab vastama IAAF-i kriteeriumitele. · Võistlused peavad toimuma tingimustes, kus ühes võistlevad sama sugupoole esindajad, mis eriti kehtib maanteejooksudel. · Võistkondlikul alal (teatejooksud) peavad sportlased olema ühe riigi kodanikud. · Tempo dikteerija (jooksu vedaja-jänese) kasutamine jooksudes maailmarekordi püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus. · 100 m jooksus, 200 m jooksus, 100 m tõkkejooksus, 110 m tõkkejooksus ja kaugus- ning kolmikhüppes ei tohi taganttuul ületada 2 m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2m/s, s.t, et 100m, kaugushüppe ja 110mtj tuuled kokku liidetuna ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis)
890 pii arvukohta ilma eksimata. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Pii päev on 14. märtsil .Pii minutiks loetakse kellaaega 1:59 14. märtsil. Pii-d seostatakse ka Albert Einsteiniga, kuna ta sünnipäev on 14. märtsil. Pii päeva tähistatakse Ameerikas pii-pirukate söömisega ( hääldub inglisekeeles nagu pirukas). Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. juulil ( kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega). Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta.
valdkonda. Ta suutis tõestada ennast spordis, ning leida täpselt selle ala, millega jõuda maailma tippu. „Ma veel tõestan, kes ma olen“, lausus Erika, kui kasuperest põgenes. Seda ta tegigi, ta tõestas kes ta on- kahekordne olümpiavõitja. Naine, kes väiksena valmistas kõigile suurt muret on toonud nüüd au ja uhukst kogu eesti rahvale. Tema kiired jalad ratta seljas väärivad tõsist tunnustust. Tema võidud MM-idel ning 16. maailmarekordi loomine, millest üks on senini löömata näitavad ainult oma ala parimat. Ka tervis on rattasõitjal mitu korda vembutanud. Kui ta näeb unes hambaid, siis teab, et haigus on tulemas. Sellini asi on tegelikult sprinterile väga tähtis. Tal on olnud pimesoolepõletik ning isegi infarkt, kuid siiski on naine elus ja terve. Kokkuvõtteks võib öelda, et Erika Salumäe on elanud oma elu täpselt nii nagu tema tahab, väärtustanud õigeid asju ning saanud õnnelikuks. Tal on imearmas
millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d. 2 Koht Riik Kokku 1. USA 10 6 6 22 2. Jamaica 7 4 2 13 3. Kenya 4 5 2 11 4. Venemaa 4 3 6 13 5. Poola 2 4 2 8 6. Saksamaa 2 3 4 9 7
tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks.
kujunenud üheks tuntumatest mootorrataste tootjatest. Lugu saab alguse 1921 aastast, mil insener Max Friz'i juhtimisel töödati välja mootor M2B15. M2B15 oli kahetaktiline boksermootor, töömahuga 486cc. Mootor arendas 8,5 hobujõudu, millega saadi lõppkiiruseks 95100km/h. Mootorratta mudelinimetuseks sai R32. BMW R32 pani aluse BMW mootorrattatootmisele. 1937. aastal püstitas Ernst Henne 500cc töömahu ja ülelaadimisega R32ga maailmarekordi, saavutades kiiruse 279,83 km/h, rekord püsis 14 aastat. II. Maailmasõja ajal vajas Wehrmacht nii palju liikurvahendeid, kui võimalik. Samaaegselt paljude teiste Saksa mootorrattatootjatega, arendas ka BMW välja uue mudeli, milleks oli BMW R75. R75 kopeeris BMW maha Zündappi mudeli KS750 pealt. BMW Motorrad kogus kiirelt tuntust oma töökindluse ja uudsete lahenduste poolest. BMW mudelid olid koguni niivõrd hea mainega, et U.S.A armee käskis ehitada Harley
sõlminud noormehe mahakandmine osutus ennatlikuks. Aastal 2006 püsis Bolt lõpuks vigastustesr prii. Aastal 2007 jõudis ta esimese medalini täiskasvanute seas, saades MM-il hõbeda. See osutus suureks ja lõplikuks läbimurdeks. Möödusid sügis, talv ja kevad, kus esimesest medalist innustust saanud Boltt treenis rohkem kui kunagi varem. Tulemus? Juunikuus pani Bolt kogu kergejõustikumaailma vakatama, startides kiiruse arendamise mõttes 100 meetris ning püstitas justkui kogemata maailmarekordi 9,72. ,,Pärast MM-hõbedat sain küpseks, sest nägin, et olen eesmärgile nii lähedal . Pidin suhtumist muutma. Võtsin juba eelmisel aastal asja tõsiselt, aga nüüd tahan tõeliselt tippu jõuda. Olen rohkem tehnika ja startide kallal töötanud, rohkem jõusaalis käinud, kuidi mukke see varem ei meeldinud. Pidudel käin vähem. Käin endiselt, aga vähem. Varem juhtus seda rohkem, kui pidanuks. Olen muutunud tõsisemaks, keskendunud tööle. Vahel on see raske ja tahaks pooleli jätta,
sai ajaks 2.10,3. Pärast võistlust esitati Antsonile ka küsimus: "Mida mõtlesite, kui nägite tablool oma aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge." Favoriidid olid küll startimata, kuid ometi ei suutnud keegi eestlase aega ületada ja Antson võitis olümpiakulla. Seejärel Oslo nn. Järelolümpial väikese mitmevõistluses maailma tipptulemuse ja 3000 m distantsil maailmarekordi püstitanud Antson pälvis ka 1964. aasta maailma parima kiiruisutaja tiitli ja teda autasustati Oscar Mathieseni auhinnaga. Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : "Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle," teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta.
olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan. Olümpial jagati välja 35 komplekti medaleid (lisandus laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus).
Fridtjof´i tõmbas kõik, mis oli raske ja kättesaamatu. Talve saabudes meisterdas ta endale ise kahest lauatükist suusad. Need polnud just kõige uhkemad -- üks oli pikem, teine lühem, aga nendest piisas, et järjest pikemaid ja raskemaid suusaretki teha kodukanti ümbritsevasse loodusesse ja mägedesse. Noore mehena tuli ta suusatamises nii Norra meistriks kui paljudel ülemaalistel suusavõistlustel esikohale, hiljem ületas ta maailmarekordi 1 miili uisutamises. Nanseni vanemad pöörasid suurt tähelepanu sisendamaks lastele põhilisi moraalseid väärtusi -- ausust, iseseisvust ja südikust. Loodusearmastuse kõrvalt oli Fridtjof ka väga innukas õppima. Väiksest peale paistis ta silma suure teadmishimuga, tüütades kõiki oma küsimustega, hiljem õppis ise oma küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, kuni leidis. Ta mõistis, et ei saa olla harimatu inimene.
90-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et tuleb võtta keskkonnasõbralikum visioon ning säästa keskkonda, muutes autosid säästlikumaks. Suured mootorid ja meeletu kütusekulu hakkas ajalukku jääma, investeeriti meeletuid summasid autode keskkonnasõbralikusesse, inimeste suhtumine autodesse muutus. Seoses kütusehindade meeletu tõusuga viimase 6 aasta jooksul on inimesed hakanud ostma säästlikumaid autosid, mis tarvitavad kütust kõigest 4-5 l/100 km kohta. Säästlikkuse maailmarekordi püstitas Seat Ibiza (2007 a), mille keskmine kütusekulu on ainult 2.1 l/100 km kohta. Alternatiivenergial sõitvad sõiduautod Esmakordselt tuli elektriauto masstoodangus turule 1996. aastal General Motorsi toodetud mudel EV1, mis aga valmistas tarbijale suure pettumuse. Seda mudelit loetakse nii tehnoloogia edasisammuks kui äriliseks läbikukkumiseks. Mudelit toodeti vaid 1117 eksemplari, müügihinnaks 34000 $. GM ei jäänud müügi"hitiga" rahule.
1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel eelmisel olümpial. Huvitavat: 1. Praegu kehtiva meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 12.37,35 püstitas Kenenisa Bekele Hengelos 31. mail 2004. 2. Rahvusvahelisel tasemel meesjooksja on umbes 170 cm pikk ja kaalub 60 kg; naised on 165 cm pikad ja kaaluvad 50 kg. Neid on vaimselt treenitud pidevateks, kauakestvateks pingutusteks. 3. Treeningul arendatakse peamiselt vastupidavust, joostes aeglases tempos vahemaid 1000 – 10000 meetrit. Aeroobse võime – organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise
algul hakkasid Tondi liivaluidetes mitmesuguseid kergejõustiku alasid harrastama, olid algul kõik omamoodi mitmevõistlejad. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringi sihikindlalt harjutama oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisesse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis teiseks. Tugevamad olid Palul vastupidavus ja osavusalad, vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a
samal kuupäeval. Piid seostatakse ka Albert Einsteiniga, kuna ta sünnipäev on 14. märtsil. Pii päeva tähistatakse Ameerikas pii-pirukate söömisega (π hääldub inglisekeeles nagu pirukas). Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. Juulil (22/7, kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega) Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta. Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta. Jõgede tegelik pikkus jagatud nende pikkusega linnulennult võrdub umbes 3,14. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. Pii ruut on samuti irratsionaalne arv. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid (pieemid) ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Kokkuvõte 5
............................................... 7 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID ....................................................................... 7 1.7 KÕIGE EDUKAMAD SPORTLASED ...................................................................................... 7 1.8 KIIREIMAD NAINE JA MEES ............................................................................................. 7 1.9 MAAILMAREKORDI MUUTUMINE (GRAAFIK) ........................................................................ .. 7 KAUGUSHÜPE ...................................................................................................... 8 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 9 1.2 TEHNIKA ............................................................................................................
Tema esimene Eesti meistritiitel tuli 1944 aastal Viljandis kui võitis 400m jooksu 54,1 ja 400m tõkkejoosku 59,3-ga. Samal aastal üks olulie etapp tema elus on kindlasti see kui ta kutsuti õppima TÜ kehakultuuri ja tema treeneriks sai Fred Kudu. 1945, 1946, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953 ei jäänud ta kordagi NSVL meistrivõistlustel ilma medaliteta. Tõsiasi on see, et igal neil aastatel oli ta kuulitõukes vähemalt 1-3 parima seas. Üks suurimaid etappe oli tal kindlasti maailmarekordi alistamise võimalus kümnevõistluses 1948 aastal kui ta tegi meeletu arengu, kuid jäi ikkagi 120 punkti puudu. Nii suurele mehele ei olnud paraku tol ajal olemas vastavaid teibaid mis teda kannaks ja need pidavalt murdusid. Samuti 1949 aastal kui ta oli elu vormis ja tänu kehvale ilmale ei suutnud ta seda teha. Tema suurim etapp elus oli kindlasti see kui ta kuuel korral 1947-1951 viis Euroopa rekordi 16.66 pealt 16.98 peale. 1944-1955 oli Heino Lipp 21-
Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Svetlana Tsirkova Click to edit Master text styles on endine NSV Liidu vehkleja ja Second level hilisem Eesti vehklemistreener. Third level Fourth level Fifth level 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972.
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kenenisa Bekele poolt kelle ajaks oli 26.17,53minutit. Eesti rekord on 27.40,6 minutit ja selle püstitas Enn Sellik . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Junxia Wangar poolt kelle ajaks oli 29.31,78minutit. Eesti rekord on 32.47,86 minutit ja selle püstitas Sirje Eichelmann. 100m tõkkejooks naistele: Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 0,84 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1972 Münchenis. Praegune maailmarekordi omanik on Jordanka Donkova ajaga 12,21 sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Mirjam Liimask ajaga 12,93 sek. 110m tõkkejooks meestele: Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 1,067 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1896 Ateenas. Praegune maailmarekordi omanik on Xiang Liu ajaga 12,88sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Tarmo Jallai ajaga 13,62 sek. 400m tõkkejooks: Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis, naistele 1984 Los Angeleses
Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees
kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1
Fosburyst sai kõige kindlam 7 jala (215 cm) ületaja USAs. Staadionil sai ta tuntuks kui Võlur Foz. Medfordi linna emad kurtsid purustatud madratsite ja voodilinade üle, mida Fosbury noored matkijad lõhkusid. Pärast Fosbury võitu México olümpiamängudel hakkasid hüppajad kõikjal uut hüppeviisi kasutama. 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel oli 40 meeskõrgushüppaja hulgas floppijaid juba 28. 1973. aastal ületas ameeriklane Dwight Stones 2.30 ja sai esimeseks maailmarekordi püstitanud meesfloppijaks. Eesti kõrgushüpperekord 2.30 on aastast 1996 ja selle hüppas Marko Turban. KASUTATUD KIRJANDUS Raamat ,,Kõrgushüpe" V. Portnov Tallinn 1983 http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/96/05/20/sport.htm
kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006
100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.
rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane – esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur – võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari
Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes 7.05-ga. Järgmisel aastal Moskvas I üleliidulisel spartakiaadil võidutses taas Elmar Rähn kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks. Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937
pöiaga, tugeva psüühikaga ja keskmisest pikemat kasvu inimesed. Kõrgushüpe on väga õiglane ala, kus võitjaks tuleb see, kes kõrgema kõrguse ületab ja kohtunikel või välismõjutajatel on raske sekkuda. Noores eas on soovitav omandada mitmete keerukate harjutuste oskus, mis loob head eeldused kõrgushüppe jaoks. Maailma üks tuntuim kõrgushüppaja Valeri Brumel, kes ületas 15 aaastaselt 1,76 meetrit ning 21- aastaselt püstitas maailmarekordi 2,28 meetrit. Kõrgushüppe tehnika ja varustus Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt
ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked. Meie suurim liider tänapäeval kümnevõistlustel on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpiavõitja, kuid mitte maailmameister. Edmontonis 2001 aastal tõi ta meile hõbeda püstitades sedasi Eesti rekordi(8815 punkti).Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai seal 8641 punkti eest kulla. Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga. Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja.
maailmarekordeid. Edukaim mees oli ,,Maailma Matti" Järvinen, kes parandas kümme korda maailmarekordit, viies selle lõpuks 77.23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m. Esimese, ja tänini ka ainsa, 1984. a visatud 100m ületava fenomenaalse odaviske maailmarekordi autor on Saksa kahemeetrine hiiglane Uwe Hohn tulemusega 104.80. Fantastika!!! Kahjuks katkestas vigastus selle üliandeka, kui mitte kõigi aegade andekaima odaviskaja sporditee. Saksa treenerite sõnul oli U. Hohn kõige kiirem, kõige osavam ja loomulikult jõult kõige tugevam, lisaks veel hea akrobaat ja maailmatasemel võrkpallur! Uskumatu, aga tõsi U. Hohn oli rekordi püstitamise ajal alles 22-aastane. Mis jäi meil nägemata? Kus oli selle mehe võimete lagi? Pärast U. Hohni
vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti
olümpiamängudel kuulitõuke kvalifikatsioonivõistlusel ning tõukas tulemuse 19.14. Joonis 1. Kuulitõukering 100m 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal nii, et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardiststardipakult. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt Berliinis, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal Fayettevilles. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis.
mustanahalisest kergejõustiklasest Carl Lewisest. Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku. Pikaajalise kergejõustiku vaatajana olen alati mõelnud uskumatute jooksutulemuste tagamaadele. Seetõttu langeski teemavalik just spordivaldkonda ning jooksjate uurimisele. Kuigi valgenahalistel on fakte vaadates raske jõuda maailma kiireimate sekka, loodan, et suure töö ja vaevaga suudab keegi neist purustada mõne maailmarekordi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lewis, Carl ja Marx, Jeffrey 1994. Carl Lewis. Tallinn: Ühiselu (9.12.2010) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_world_records_in_athletics (5.12.2010) 3. http://sport.postimees.ee/?id=305236 (6.12.2010) 4. http://www.postimees.ee/luup/00/15/teadus1.shtm (6.12.2010) 5. http://www.guardian.co.uk/sport/2010/aug/28/usain-bolt-interview (9.12.2010) 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Christophe_Lemaitre (9.12.2010) 7. http://www.snapr
Lõuna-Koreas. Võstlused algasid 27. August 2011 ja lõppesid 4. September 2011. Osa võttis 204 riiki ja 1848 sportlast. Kõige rohkem medaleid teeninud riid olid Ameerika Ühendriigid, kust pärit võistlejad said ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24
" Verevahetuseks võetakse sportlastelt verd ning hoitakse seda tagavaraks. enne võistlust süstitakse veri tagasi. Tulemus on EPOle sarnane punaste vereliblede arv suureneb. WADA hinnangul on verevahetus petturite seas taas populaarsust kogumas seoses uute EPO avastamise meetodite kasutuselevõtuga. Sportlase jaoks võib pisut parem hapnikuvarustus tähendada vahet kuld- ja hõbemedali vahel või murdosa sekundist, mida on vaja maailmarekordi purustamiseks. "Veredopingust võidavad kõige rohkem jooksjad alates 800 meetri distantsist, pikema distantsi ujujad, kindlasti ratturid, ilmselt ka sõudjad ja triatleedid," ütles Joyner. Sünteetilise rekombinantse EPO eristamiseks sellele väga sarnasest keha loomulikust EPOst on välja arendatud spetsiifilised mikroorganismid. Siiski pole EPO avastamine sugugi lihtne. EPO jäljed kaovad verest juba mõne päevaga, kuid süstist saadud kasu võib kesta veel nädalaid ja kuid peale
olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.
Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel (sellel korras hõbedane). Veel Edmontomis universiaalil (kaks kulda ning hõbe) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel (hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks.
15- aastasena kerkis imetalent endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi agade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega Jamaica riigi suurimaks spordilootuseks. Oma esimese täiskasvanute medali võitis ta 2007. aastal Osaka MM-il, kus ta sai 200 m jooksus hõbemedali Tyson Gay järel ajaga 19,91. 2008 algab pauguga. 21-aastase, 195 cm pikkuse noormehe elu kolmandas ametlikus 100 m jooksus, jookseb ta maailma kõiki aegade teise tulemuse. Kuu hiljem New Yorgis jookseb Bolt maailmarekordi 9,72. Olümpiastaadioni 90 000 vattajat võisid finaali eel ootusärevuses higistada. Nad ei pidanud pettuma. Mis sellest, et finaalist sai ühe mehe jooks: Lightning Bolt ehk Välgunool saab korraliku stardi ja lendab oma teed. Paarkümmend meetrit enne finishit vaatab ta kõrvalradadele ning, nägemata kedagi ajab käed võidujoovastuses laiali, võtab hoo maha. Enne finishijoone ületamist jõuab ta parema käega vasakut rinda taguda, endal kullavärvi vasaku naeliku pael samal ajal lahti.
viiekümne miilini ja siis hoida tiivad jäigad. Uuesti proovis ta kahelt tuhandelt jalalt, sööstes pikeesse, nokk õieli ees, tiivad tahapoole liikumatuks kangestunud hetkest peale, mil kukkumisevuhin kõrvus kuulutas pooltsada miili. Püsida nii nõudis tohutut pingutust, aga tulemus tasus. Kümne sekundiga kustutas ta üheksa-kümne miili piiri. Jonathan oli püstitanud merikajakate absoluutse maailmarekordi. Ent ta võidurõõm oli pelk. Vaevalt alustas ta väljumist pikeest, vaid pisut muutes tiibade kaldenurka, kui jälle tabas teda seesama salapärane keha kuuletamatus ning kokkupõrge õhuga rabas kui dünamiidilaeng. Jonathan Merikajakas tundis end lõhkevat keset laotust, valusat hoopi vastu merepinda enam ei tajunudki. Püttpilkases öös tuli ta teadvusele, loksudes ookeanil kuuvalguse vöötmes. Ta narmendavad tiivad olid kui tina täis, ent veel tinasemalt rusus nurjumise koorem
kas soodustavate haldusaktide andmine ilma õigusliku aluseta on seadusega kooskõlas, kui HMSi § 3 lg-s 1 räägitakse üksnes põhiõiguste ja -vabaduste piiramisest. Põhiseadusest lähtudes võib siiski öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. Ka toetuste andmine tugineb (mõnevõrra kaudsemalt kui koormavate haldusaktide puhul) seaduses ettenähtud alusele. Rakendamise näide Riik otsustab, et erandkorras määratakse toetus maailmarekordi püstitanud Eesti sportlasele, ent puudub eriseadus, mis sellisel juhul näeks ette toetuse andmise alused ja korra. Seaduslikkuse põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1
Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6. Toimus I kehalise kasvatuse kongress 1921 Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti
annaabi.ee 
