Kaugushüppe ajalugu (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Kaugushüpe ja selle ajalugu

Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge

Kehaline kasvatus

4

doc

Kaugushüpe

Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine. Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.

Terviseõpetus

6

docx

Kaugushüpe ja 100 meetri jooks

Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud

Kehaline kasvatus

10

docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas

Sport

13

doc

Kaugushüppe referaat

REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2  Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11

Kehaline kasvatus

5

docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite

Kehaline kasvatus

26

doc

Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe

Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.

Kehaline kasvatus

13

doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt

Kehaline kasvatus

Kommentaarid (2)