Referaat Michael Fred Phelps (3)

Q: Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Michael Fred Phelps

Q: Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Michael Fred Phelps

Q: Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Michael Fred Phelps

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?
Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva?
Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?

Kose Gümnaasium

Referaat
MICHAEL PHELPS
Koostaja :
Tiiu -Maarja Kink
12A
Kose 2008

ELU

Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore 'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo , Visa, Omega , Power Bar ja Matsunichi.
Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord . Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. " Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu „World Swimmer of the Year Award“ ( „Aasta ujuja auhind“ ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning „American Swimmer of the Year Award“ ( „Ameerika aasta ujuja“ ) aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008. Ta on oma karjääri jooksul võitnud kokku 48 medalit – 40 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi.

KARJÄÄR

Algusaastad
Phelps osales 15-aastaselt 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud peale olümpiat 30. märtsil 2001 ujust Phelps samal distantsil oma esimese maailmarekordi, olles ujumisajaloos noorim, kes on maailmarekordi püstitanud. Rekordi püstitamisel oli ta 15-aasta ja 9 kuu vanune. Samal aastal toimunud maailmakarikavõistlustel Fukuokas parandas ta veel samal distantsil maailmarekordit (1.54,58) ja tuli ka esimest korda maailmameistriks. 2002. aastal USA meistrivõistlustel ujus ta 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi (4.11,09) ja viis selle 2004. aastaks ajale 4.08,41. 2003. aastal ujus ta oma järgmise maailmarekordi ka 200 m kompleksujumises ajaga 1.57,94.
Ateena 2004
Phelps võitis 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas 6 kuldmedalit ja 2 pronksmedalit. Ta võistles neil olümpiamängudel kaheksal alal ning üritas ületada Mark Spitzi 7 kulla rekordit ja võita kõigil aladel kuldmedali. Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi.
Oma kullaarve avas Phelps 400 m kompleksujumises. 19-aastane noormees sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga, ta oli rohkem kui 3 sekundit teistest ees; lõpetas tulemusega 4.08,26 – sellest sai ka uus maailmarekord . Selles ujumisviisis oli see tema poolt juba viies rekordiparandus. Teistel ja kolmandal päeval pidi Phelps leppima pronksmedalitega. Esimese pronkmedali sai ta 4x100 m vabaujumises. Teise pronksmedali sai ta aga 200 m vabaujumises. Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga , kuid finišis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistlupäev lõppenud. Pärast nappi pausi tuli tal starti minna 4x200 m vabaujumise avaetapil, kus ta viis USA kindlalt juhtima . Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Torpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku.
Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. 100 m lilblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist, kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja lõppes Phelpsi napi võiduga, kus ta oli olümpiarekordit ületava tulemusega 51,25 kõigest 4 sajandikuga kiirem Crockerist. 4x100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võiskonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla. Sellega sai temast kaheksa medaliga kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Kui Phelps oleks võitnud kaheksa kuldmedalit, oleks ta saanud oma sponsorilt Speedolt miljon dollarit.
Montréal 2005
Michael Phelps alustas Montreali MM-i ebaõnnestunult, sest ta ei jõudnud 400 m vabaujumises finaali . Tema eelujumise aeg oli kõigest 3.50,53, kuigi isiklik rekord oli tal 3.46,73. See tulemus andis talle 18. koha. Oma esimese individuaalse kuldmedali Montreali MM-il sai Michael Phelps 200 m vabaujumises, kus ta võitis ligi sekundiga Grant Hackettit, aeg oli 1.45,20.
Maailmameistrivõistlusi sooviga kaheksa MM-kulda võita alustanud Phelps sai kolmandal võistluspäeval 100 m vabaujumises järjekordse tagasilöögi osaliseks, sest pidi sellel distantsil leppima seitsmenda kohaga. Vaid tund peale ebaõnnestumist 100 m kroolis tuli Phelpsil taas stardipukile astuda, et 200 m kompleksujumises esikoha pärast võistelda. Seekord oli Phelps jälle võidulainel ja sai ajaga 1.56,68 kuuenda individuaalse MM-tiitli.
100 m liblikujumises üritas Phelps võita oma viiendat kuldmedalit sel MM-il. Samal alal olümpiavõitjaks tulnud 20-aastane ameeriklane jäi oma paremale tulemusele alla koguni 1,25 sekundiga ja pidi leppima teise kohaga. Võitis uue maailmarekordiga 50,40 Ian Crocker. Kuna ta jäi 100 m liblikujumises teiseks, siis USA koondis teda 4x100 m kombineeritud teatevõistluse finaali koosseisu ei valinud. Eelujumises ta siiski osales ja tänu uuenenud reeglitele sai Phelps ka sellel alal kaela kuldmedali. Kaheksa kulla järele Kanadasse sõitnud Phelps pidi leppima kõigest viie kuldmedaliga, sest saavutas eesmärgi vaid 200 m vabaujumises, 200 m kompleksis ja kolmes teateujumises.
Melbourne 2007
12. maailmameistrivõistlustel Melbourne'is võitis Michael Phelps oma esimese kuldmedali 4x100 m vabalt teateujumise uue MM-i rekordiga 3.12,72, mis jäi aasta tagasi Victorias ujutud maailma tippajale alla 0,26 sekundiga. Kaks päeva hiljem oli Phelps väga heas hoos ja ületas kahe sajandikuga 200 m vabaujumises kuue aasta vanuse Ian Thorpe 'i nimel olnud maailmarekordi. Uuteks rekordinumbriteks kirjutati 1.43,86. Järgmisel päeval püstitas Phelps uue maailmarekordi 1.52,09 200 m liblikujumises ja ületas enda nimele kuulunud rekordi koguni 1,71 sekundiga.
Michael Phelps jätkas oma imelist seeriat Melbourne’is ja püstitas juba kolmanda individuaalse maailmarekordi 200 m kompleksujumises ajaga 1.54,98, mis oli ligi sekund parem tema eelmisest rekordist. Viienda kuldmedali sai Phelps 4x200 m vabaujumises, kus USA teatenelik sai kindla võidu uue maailmarekordiga 7.03,24. 100 m liblikujumises sai Phelps oma järjekordse kuldmedali, kuid seekord ilma maailmarekordita. Rekordist jäi vajaka 0,37 sekundit, kuid tulemus 50,77 tagas talle veel ühe kulla.
Kaheksa kuldmedalit püüda soovinud ujumiskuulsus pidi leppima ootamatu tagasilöögiga, kui USA meeskond ei pääsenud esimest korda MM-võistluste ajaloos 4x100 m kombineeritud teateujumise finaali. Eelujumises kolmandana vette hüpanud Ian Crocker tegi valelähte ja ameeriklaste tulemus tühistati. Phelps eelujumises ise ei ujunud, kuna oli vahetult enne seda parima ajaga kindlustanud omale finaalikoha 400 m kompleksujumises. Seni kuus kuldmedalit võitnud Phelps sai veel ainult ühte kuldset medalit püüda 400 m kompleksujumises. MM-i viimasel päeval püstitaski Phelps kompleksujumise pikemal distantsil uue maailmarekordi 4.06,22 ja sai oma seitsmenda kuldmedali Melbourne'is. Phelps alistas enda nimele kuulunud maailmarekordi koguni 2,04 sekundiga. Phelpsist sai läbi aegade edukaim ujuja MM-võistlustel seitsme kullaga. Seni kandis seda tiitlit Ian Thorpe, kes 2001. aastal sai kuus kuldmedalit.
Peking 2008
(Pildil Michael Phelps on keskmine)
Pekingisse kaheksa kuldmedali järele sõitnud Michael Phelps sai oma esimese olümpiakulla 400 m kompleksujumises kätte uue maailmarekordiga 4.03,84, mis ületas tema endise tippmargi 1,41 sekundiga. Oma teise kuldmedali OM-il võitis Phelps 4x100 vabaltujumises, kus USA teatenelik võitis suurepärase maailmarekordiga 3.08,24, mis oli varasemast rekordist pea 4 sekundit parem. Eelmine tippaeg 3.12,23 oli ujutud vaid päev varem, kuid siis anti Phelpsile puhkust ja tema ei osalenud eelujumises.
Phelps võitis oma kolmanda kuldmedali uue maailmarekordiga 1.42,96 200 m vabaujumises. Kuna mehel oli tõsine plaan kaheksa olümpiakulda võita, siis nii eelujumises, kui ka poolfinaalis ta kõike välja ei pannud ja oli mõlemas neljas. Finaalis oli ta omaette klassist ja võitis teisi ligi 2 sekundiga.
Neljandal võistluspäeval pidi Phelps osalema kahes finaalujumises, et oma edukat võitudeseeriat jätkata. Esimene kuldmedal oli vaja välja teenida 200 m liblikujumise ja seejärel vähem kui tund aega hiljem 4x200 m vabaujumises. Seni juba 11 olümpiakulda saanud Phelps oli oma ülesannete kõrgusel ja sai mõlemas finaalis võidud uute maailmarekorditega. Teateujumises oli lõpuaeg 6.58,56, mis ületas eelmise tippmargi koguni 4,68 sekundiga.
Imeujuja Michael Phelpsi kullasadu jätkus ka 200 m kompleksujumises, kus järjekordse maailmarekordiga 1.54,23 sai ta juba kuuenda kuldmedali. Sellega tema kullajaht muidugi ei lõppenud. Seitsmenda kuldmedali võitmine tuli talle kõige napimalt 100 m liblikujumises, kus finišis oli ta ainult 0,1 sekundit parem 2. kohast. Uue olümpiarekordiga 50,58 võitnud Phelps jõudis sellega 1972. aasta olümpiamängude kangelase Mark Spitzi kõrvale, olles võitnud ühelt olümpialt seitse kuldmedalit. Kokku oli Phelps'il enne viimast finaali, kus ta osales, juba võidetud kolmteist kuldset medalit kahelt olümpialt.
Kaheksandas finaalujumises, kus Michael Phelps osales, täitis ta oma eesmärgi. Kaheksanda kuldmedali võitis ta 4x100 m kombineeritud teateujumises ja seda jälle uue maailmarekordiga 3.29,34. Nüüd sai Phelpsis kõigi aegade edukaima olümpiasportlane, kes on võitnud kokku 14 olümpiakulda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ainult ühes ujumises, kus Phelps osales jäi maailmarekord püstitamata ja see juhtus 100 m liblikujumises. See oli ka tema napim võit.

SAAVUTUSED

Olümpiamängudel

2004 Ateenas:
- olümpiavõitja 100 m liblikujumises (51,28)
- olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.54,04)
- olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.57,14)
- olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.08,26 MR)
- olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (7.07,33)
- olümpiavõitja 4x100 m kompleksujumises 3.30,68 MR
- pronksmedal 200 m vabaujumises (1.45,32)
- pronksmedal 4x100 m vabaujumises (3.14,36)
2008 Pekingis:
- olümpiavõitja 200 m vabaujumises (1.42,96 MR )
- olümpiavõitja 100 m liblikujumises (50,58 OR)
- olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.52,03 MR)
- olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.54,23 MR)
- olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.03,84 MR)
- olümpiavõitja 4x100 m vabaujumises (3.08,24 MR)
- olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (6.58,56 MR)
- olümpiavõitja 4x100 m kompleksujumises (3.29,34 MR)

Maailmameistrivõistlustel

2001 Fukuokas:
- maailmameister 200 m liblikujumise (1.54,58 MR)
2003 Barcelonas:
- maailmameister 200 m liblikujumises (1.54,35)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,04 MR)
- maailmameister 400 m kompleksujumises (4.09,09 MR)
- maailmameister 4x100 m kompleksujumises (3.31,54 MR)
- hõbemedal 100 m liblikujumises (51,10)
- hõbemedal 4x200 m vabaujumises (7.10,26)
2005 Montréalis:
- maailmameister 200 m vabaujumises (1.45,20)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,68)
- maailmameister 4x100 m vabaujumises (3.13,77)
- maailmameister 4x200 m vabaujumises (7.06,58)
- maailmameister 4x100 m kompleksujumises (eelujumine)
- hõbemedal 100 m liblikujumises (51,65)
2007 Melbourne’is:
- maailmameister 100 m liblikujumises (50,77)
- maailmameister 200 m liblikujumises (1.52,09 MR)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.54,98 MR)
- maailmameister 200 m vabaujumises (1.43,86 MR)
- maailmameister 400 m kompleksujumises (4.06,22 MR)
- maailmameister 4x100 m vabaujumises (3.12,72 MR)
- maailmameister 4x200 m vabaujumises (7.03,24 MR)

Lühiraja maailmameistrivõistlustel

2004 Indianapolis

maailmameister 200 m vabaujumises (1.43,59)

MINU ARVAMUS

USA ujuja Michael Phelps'i kohta referaati teha oli väga huvitav. Tema eluolu ja karjäär on imetlusväärne, sest vähesed suudavad nii kaugele jõuda kui tema. See noormees, kes on alles 23-aastane, on suutnud täita oma suurimad unistused – võita 8 kulda ühelt olümpiamängult ja saada maailmameistriks ( see unistus täitus siis kui ta oli vaevalt 16 aastane ). Peale nende vapustavate tulemuste on Phelps'il 48 medalit ning peale medalite on teda autasustatud ka mitmete erinevate tiitlitega, näiteks World Swimmer of the Year Award, American Swimmer of the Year Award, Golden Goggle Male Performance of the Year, Golden Goggle Relay Performance of the Year,Golden Goggle Male Athlete of the Year, ESPY Best Olympic Performance, USOC Athlete of the Year Award, USSA Athlete of the Year Award, World Championships Swimmer of the Meet, James E. Sullivan Award,Teen Choice Awards - Male Athlete, USA Olympic Team Member , Sports Illustrated Sportsmen of the Year jt. Nende suurepäraste tulemuste taga on hea treener, kõva trenn ning soov ja tahe oma unistused täide viia.
Seda kirjatööd tehes sain teada milliseid erinevaid ujumisstiile ja milliseid distantse ning klasse ujutakse suurtel võistlustel nagu seda on olümpiamängud, maailmakarikavõistlused ja maailmameistrivõistlused. Tutvusin ka uute maailmarekorditega ja olümpiarekorditega.

KASUTATUD KIRJANDUS

„XXIX olümpiamängud Peking 2008“ Tallinn 2008

http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps

http://www.dosomething.org/files/pictures/actionguide/Michael%20Phelps.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps

http://www.dailycollage.com/collages/athens2004/us-gold-medals-michael-phelps-1024x768.jpg

LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN.

Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?
Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal.

Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva ?
OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast.

Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?
Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910 . aastal.

Nimeta ujumisviisid!
Ujumisviisid: krool e. vabaujumine , rinnuliujumine, seliliujumine , liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine.

Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel!
Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape , Klaus Dibiasi, Michael Phelps, Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton, Laure Manaudou, Kate Ziegler , Natalie Coughlin, Leisel Jones .
Eesti parimad ujujad on olnud: E. Mõtlik, Kaire Indrikson, I. Stukolkin, I. Sei.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarja123 Õppematerjali autor

Referaat
Elu, karjäär, saavutused, minu arvamus, kasutatud kirjandus.
Lisatud on ka mõned pildid.
+ LISAKÜSIMUSED (vasustega) UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN.
1.Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?
Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal.
2.Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva?
3.Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?
4.Nimeta ujumisviisid!
5.Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel!

ujumine referaat michael phelps phelps

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Pekingi OM ujumine (ujujad)

Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused

Kehaline kasvatus

doc

Pekin 2008

Avamine polnud pelgalt peo stardipauk. Nimelt ajal, kui vähemalt kaks miljardit inimest end olümpialainele seadis, lahvatas Venemaa ja Gruusia viiepäevane sõda. Kuidagi ei saa uskuda juhust, et mõlemad pooled kaotasid kannatuse just siis, kui mõni tuhat kilomeetrit eemal algas olümpia. Tänapäeva üliprogrammeeritud maailmas ei alga sõjad juhuslikult. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28. spordialal. Mängude suurimad kangelased olid kindlasti ameeriklane Michael Phelps ja jamaikalane Usain Bolt. Pekigis varjutab üks mees ujumise finaalihommikutel kõik ka juhul, kui kõigi teiste saavutused kokku liita. Selleks on 23-aastane Michael Fred Phelps. Ta tuli juba 2004 aastal Ateenas kuuekordseks olümpiavõitjaks ja sai lisaks veel kaks pronksi. Maailmameistrivõistlustel 20. medalini 17. kulla ja 3. hõbedani jõudmisega rekordi purustanud Phelps veendub, et võimalik on täita veel suurem eesmärk: ühelt tiitlivõistluselt kaheksa kulda

Kehaline kasvatus

docx

Triin Aljand

Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi.

Kehaline kasvatus

doc

Pekingi olümpiamängud

77 Sudaan 0 1 0 1 78 Vietnam 0 1 0 1 79 Armeenia 0 0 6 6 80 Hiina Taipei 0 0 4 4 81 Afganistan 0 0 1 1 82 Egiptus 0 0 1 1 83 Iisrael 0 0 1 1 84 Mauritius 0 0 1 1 85 Moldova 0 0 1 1 86 Togo 0 0 1 1 2. MAAILMAREKORDID  Michael Phelps – Päevakangelaseks kerkis kaks korda poodiumi kõrgeimale astmele kerkinud ameeriklane Michael Phelps, kes on nüüd 11 kuldmedaliga läbi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel. 200 meetri liblikujumises oli Phelpsi võiduaeg 1.52,03. Teise kuldmedali teenis ta 4x200 meetri vabaltujumises USA teatenelikus, kuhu kuulusid veel Ryan Lochte, Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56.

Sport/kehaline kasvatus

docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192

Kehaline kasvatus

pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaa

Ajalugu

docx

Ujumise referaat

Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid

Ujumise algõpetus

docx

Kergejõustik

Samal aastal toimusid Kingstonis juunioride MM kergejõustikus, kus Bolt võitis 200 m 20,61-ga ning tuli teiseks 4×100 ja 4×400 meetri teatejooksus aegadega vastavalt 39,15 ja 3.04,06. Sellega sai temast läbi aegade noorim juunioride maailmameister. IAAF nimetas ta aasta tõusvaks täheks. Medalisadu jätkus 2003. aastal, kui ta võitis maailma noorsoo meistrivõistlused võistluste rekordiga 20,40, hoolimata vastutuulest 1,1 m/s. Seda esitust tunnustas ka tollane maailmameister Michael Johnson, kes väljendas kartust, et poiss võib end ära kurnata, sest temalt oodatakse liiga palju. IAAF nimetas ta ka 2003. aasta tõusvaks täheks. Bolt keskendus 200 meetrile ja kordas panameerika juunioride meistrivõistlustel Roy Martini juunioride maailmarekordit 20,13, mis oli joostud juba 1988. aastal. Niisugune saavutus äratas ajakirjanduse tähelepanu ja teda hakati nimetama Michael Johnsoni saavutuste ületajaks.

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid