Soome toidud (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
SOOME TOIDUD
Tallinn
Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu , pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud.
 
Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega . Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil.
 
Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit.
 
Toitude maitsestamine on tagasihoidlik , peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem.
 
Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad taignad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad . Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarikas-, mustikas -, pohla-, õuna-, rabarberikook jt.
 
Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses.
 
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha .
Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit , porgandit, kapsast , kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge.
Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
 
Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest.
Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine , seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas.
Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk ).
Soomlane hindab tervislikkust: joob rasvata piima, sööb soolata salatit ja isukalt kala. Soome lauakombed elavad üle murrangulist muutuste aega.
Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus.
Nn magusamaksu kaotamine 1998. aastal ning alkoholiaktsiisi alandamine aastal 2004 suurendasid märgatavalt maiustuste ja alkohoolsete jookide tarbimist. Raamatuletid on üle kuhjatud kokaraamatutega ja kõikjal korraldatakse kokanduskursusi. Kaugete maade eksootilised road on vallutanud koha soomlaste söögilaual.
Samal määral on aga kogunenud ka liigsed kilod . Mullu ületas üle poole soomlaste kaal normaalkaalu, eriti aga tekitab muret laste ja noorte ülekaalulisus. Seda hoolimata sellest, et teine valdav trend on väherasvase toidu kasvav populaarsus – esimestest eluaastatest peale õpivad soome lapsed jooma rasvata piima ja ka koolisööklates pakutakse vaid seda.
Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut – makaronivorm ja hernesupp.
1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi.
RETSEPTID
Suur kalapirukas (kalakukko)
Taigen :
2 1/2 klaasi vett,
3 1/4 klaasi rukkijahu,
1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu ,
4 tl soola,
1/2 pakki kuivpärmi
Täidis:
700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.),
500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena,
3 tl soola, üldmaitseainet.
Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud . Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni , tuleks kasutada vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks. Aseta lihalõigud taignale, kattes sellest poole peekoni kogusega, nõnda et pool taigna läbimõõdust on sealihalõikudega kaetud. Seejärel aseta puhastatud kalad peekonile, maitsesta ja kata kalad seejärel ülejäänud peekonilõikudega. Tõsta täidisele taigna servad ja kata pealt ülejäänud taignaga, kastes veega taigna ühenduskohti, nii et täidis oleks ülenisti kaetud. Aseta pirukas küpsetuspaberile ja lase sellel umbes pool tundi toatemperatuuril kerkida.
Ahju temperatuur on algul 250-260 kraadi. Pane pirukas ahju ja lase sellel esialgu pruunistuda. Seejärel vähendage kuumust 120-130 kraadini ja laske pirukal küpseda 4-7 tundi sõltuvalt kalade suurusest. Enne temperatuuri vähendamist võib pirukale määrida sulavõid, mis annab pirukale kenama välimuse. Süüa võib pirukat nii soojalt kui külmalt.
Kevadine riis  
2 spl õli 
1 sibul hakituna 
3 dl pikateralist riisi 
1 kanapuljongikuubik 
8 dl vett 
1 pakk herne, maisi ja paprika segu 
peterselli või basiilikat hakituna 
Kuumuta õli potis, lisa hakitud sibulad ja kuumuta klaasjaks . Lisa riis, vesi ja puljongikuubik. Keeda pea-aegu pehmeks ja lisa köögiviljad. Kuumuta ja kaunista peterselliga või basiilikaga

Karjala pirukas

Taigen:
3½ dl rukkijahu,
½ dl nisujahu,
2 dl vett,
1 teelusikas soola,
1 supilusikas õli
Täidis:
2 dl pudruriisi,
1 l piima,
1 tl soola,
1 sl õli
Taigen valmista jahedatest ainetest. Lisa külma vette jahu, soola ja õli, sega ühtlaseks massiks ja pane taigen seejärel külmkappi. Valmista tavaline riisipuder ja jahuta . Soojenda ahi 250-270 kraadini. Sel ajal kui puder jahtub, võta taigen ja võta sellest sobiva suurusega pallikesi, pöörita neid õrnalt jahus ja rulli seejärel taignarulliga üsna õhukesteks ringideks. Rullimise ajal kasuta ohtralt rukkijahu, et taigen ei takerduks laua külge. Kui taigen on valmis rullitud, võib hakata pirukaid täitma pudruga. Lõpuks tõsta taigna servad üles ja krousi need sõrmede vahel. Pane pirukad ahju 15-20 minutiks küpsema. Ahjust võetud pirukatele võib maitse järgi määrida munavõid.
Vihje: karjala pirukate täidises võib riisipudrule lisada ka keedetud ja ühtlaseks tambitud porgandeid, kartuleid või muid köögivilju vastavalt maitsele.