Keskkonnasõbralikud autod (0)

Keskkonnasõbralikud autod
Seoses viimase 20 aastaga aktuaalseks muutunud keskkonnaprobleemide lahenduseks on erinevad autotootjad ja insenerid teinud palju koostööd, muutmaks sõiduautosid keskkonnasõbralikumaks.
Probleem: Kütusekulu
Suur osa sõiduautodest tarbib kütuseks bensiini või diiselkütust, mille tooraineks on nafta . Iga aastaga suureneb nafta tootmine ja tarbimine. Kuna nafta on taastumatu energiaallikas , siis oleme silmitsi faktiga, et naftavarud lõpevad ca 50 a pärast. Mis edasi?
1950. aastate autorevolutsioon Ameerika Ühendriikides pani aluse suurtele, mugavatele, mahukatele ja võimsatele sõiduautodele. Autod võtsid meeletul hulgal kütust, ligi 45 l/100 km kohta (võrdluseks tänapäeva keskm. Kütusekulu 12 l/100 km kohta), saastades ühiskonda ning raisates kiirelt naftavarusid. 90-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et tuleb võtta keskkonnasõbralikum visioon ning säästa keskkonda, muutes autosid säästlikumaks. Suured mootorid ja meeletu kütusekulu hakkas ajalukku jääma, investeeriti meeletuid summasid autode keskkonnasõbralikusesse, inimeste suhtumine autodesse muutus. Seoses kütusehindade meeletu tõusuga viimase 6 aasta jooksul on inimesed hakanud ostma säästlikumaid autosid, mis tarvitavad kütust kõigest 4-5 l/100 km kohta. Säästlikkuse maailmarekordi püstitas Seat Ibiza (2007 a), mille keskmine kütusekulu on ainult 2.1 l/100 km kohta.
Alternatiivenergial sõitvad sõiduautod
Esmakordselt tuli elektriauto masstoodangus turule 1996. aastal General Motorsi toodetud mudel EV1, mis aga valmistas tarbijale suure pettumuse. Seda mudelit loetakse nii tehnoloogia edasisammuks kui äriliseks läbikukkumiseks. Mudelit toodeti vaid 1117 eksemplari, müügihinnaks 34000 $. GM ei jäänud müügi“hitiga“ rahule.
Viimase 10 aastaga on hübriidajamiga mudelid muutunud tähtsaks müügiartikliks. Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti mõistetakse selle all elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator , mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsematel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit.
Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus.
Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised:

Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid.

Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu.
Populaarseimad hübriidid on Toyota Prius, põhjuseks on usaldusväärne firma, tipptasemel tehnoloogia ning mudel, mis algatas maailmas elektriautode üleskäigu. Mudel tuli turule juba 1997. aastal, kuid ei saavutanud koheselt edu. 2004. aastal toodi turule 2. generatsiooni Prius, mis muutus kiirelt populaarseks autoks üle kogu maailma. Kokku on müüdud Priust üle 1.6 mln eksemplari.
Ka teised autotootjad on paisanud turule elektriautosid, nt Ford , Lexus, BMW, Mercedes -Benz, Honda , Nissan, Dodge etc.
Vesinikautod
2006. a septembris teatas autotootja BMW, et hakkab tootma vesinikkütusel sõitvat mudelit, mis valmib BMW Clean Energy programmi raames. BMW on esimene autotootja, mis valmistab kaksik-kütuse funktsiooniga mudeleid viimaks maailmaturule. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru.
2008. aastal teatas autotootja Mazda , et toob 2009. aastal müüki vesinikauto , mudeli nimeks Mazda RX-8 Hydrogen RE, mille jõuseade koosneb vesinikrootormootorist ning elektrimootorist.
Ettevõtte esindajate arvates võiks uus Mazda jõuseade saada vesinikmootorite rahvusvahelise standardi loomise aluseks. Lisaks annab firma teada, et uue vesinikauto turulepaiskamine peaks aitama Jaapani kompaniil suurendada oma müüki kohalikul turul 15 protsendi võrra.
Päikeseenergial sõitvad autod
Autokütuseks kasutatakse veel biokütust, etanooli ja vedellämmastikgaasi.
Kasutatud kirjandus:
http://www.tarbija24.ee/210906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/219246.php
http://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_electric_vehicle
http://en.wikipedia.org/wiki/General_Motors_EV1
http://en.wikipedia.org/wiki/Alternative_fuel_vehicle
10. kl geograafia õpik, lk 68