Ants Antson (2)

sünniaeg: 11. november 1938
sünnikoht: Tallinn
Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Šilkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele  topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit
 
Ants Antson
väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.
Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grišin, Eduard Matussevitš, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grišin, Eduard Matussevitš, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejaStartis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3.
Pärast võistlust esitati Antsonile ka küsimus: "Mida mõtlesite, kui nägite tablool oma aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge."
Favoriidid olid küll startimata, kuid ometi ei suutnud keegi eestlase aega ületada ja Antson võitis olümpiakulla.
Seejärel Oslo nn. Järelolümpial väikese mitmevõistluses maailma tipptulemuse ja 3000 m distantsil maailmarekordi püstitanud Antson pälvis ka 1964. aasta maailma parima kiiruisutaja tiitli ja teda autasustati Oscar Mathieseni auhinnaga. Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : “Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle,” teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? “No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära,” vastab ta.
Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti välitingimustes kehva ilma ja jääpragusid trotsides, suur müts peas, puuvillane vorm seljas . Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist.
“Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale,” tunnistab Antson. “Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted . Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks.”
Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. “ Ausalt öeldes esimese poole tunni jooksul ma muud ei teinudki kui imetlesin rada. Kõigil on võrdsed tingimused, sirgetel pole jääl näha ühtki kriimu. Vanasti jälgisime nagu suusatajad , kuidas ilm ja tingimused muutuvad,” räägib Antson.