Pekin 2008 (1)

Peking 2008
XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes , et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale kandidatuurile altkäemaksut, häälte äraostmine, manipulatsioonid ja muudki hämarat, Igatahes võis Peking pidad end tagantjärele moraalseks võitjaks, kuid 2000. aasta mängud korraldas ikkagi Sydney. 2004. aasta mängudeks Peking ei kandideerinud. Hiinlased olid teinud eelmistest ebaõnnestumistest põhjalikud järeldused ega soovinud uuel katsel midagi saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge, et kirjutamata seaduse järgi antakse mängud pärast kaheksa-aastast vaheaega Euroopale . Linnalegend räägib, et 1993 Monte Carlos öelnud toonane ROK-i preident Juan Antonio Samaranch peaaegu välja sõnad „ And the winner is ... Beijing „. Viimasel hetkel saanud Samaranch sõnasabast kinni.
Kaheksa aastat hiljem Moskvas Samaranchil enam seda muret polnud, sest Pekingi võitu ei ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk jäi ka hispaanlasest presidendile viimaseks – 80-aastasena loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele, meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele Jacques Rogge`ile. Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK-i 112. istungjärgul, pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44 häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku.
Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust avaldas Ameerika näitlejanna Mia Farrow majanduslehes Wall Steert Journal arvamusloo. Seal mõistis ta hukka Hina tihedad sidemed Sudaaniga, kelle valitsus pole suutnud teha lõppu massilstele tapmistele ja vägistamistele Darfuris. Sellest hetkest hakkas Pekingi olümpia boikoti teema maailmas tuure koguma. Farrow` arvamusloost kujunes globaalne meeldetuletus , et paljugi sellest, mis Hiina teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida. Maailmale ei meeldinud ka inimõiguste halb olukord Hiinas ja saastunud õhk, mis võib kahjustada spotlaste tervist. Olümpia eel 10. märtsil avldasid tiibetlased üle kogu maailma meelt, kes tähistasid 49. aasta möödumist ülestõusust kommunistliku Hiina võimu vastu ja nõudsid oma iseseisvuse taastamist veel enne suviseid Pekingi olümpiamänge.
Olümpiatuli süüdati päikesekiirtest 24. märtsil Olümpia pühamus. Turvameetmetest hoolimata pääses kaks Tiibeti inimõiguste eest võitlevat protestijat oma loosungiga korralduskomitee juhi Liu Qini seljataha, kui ta pidas oma kõnet ja see pilt levis üle maailma. Tõrviku teekonnal Pariisis ja Londonis toimusid meeleavaldused Tiibeti toetuseks . USA-s tõrviku teekonda viimasel hetkel muudeti ja see liikus enamuse aja pealtvaatajateta. Peale seda muudeti tõrviku teekonda pidevalt turvalisuse pärast. Tõrvik läbis enne Pekingisse jõudmist 130 päeva jooksul erinevate riikide pinnal kokku 137 000 kilomeetrit. Olümpiatuli jõudis Pekingisse läbi 28 välisriigi ja 78 Hiina linna. See läbis oma teekonnal ka Mount Everesti ja tuld kandis ligi 22 000 tõrvikukandjat.
Pekingi olümpiaareenid hakkasid kerkima 2003. aasta lõpul. Hiinlased said hakkama imega: aasta enne mängude algust oli enamik võistluspaiku valmis. Meenutame aga kas või 2004. aasta olümpiat Ateenas, kus veel mängude eelõhtul käis hoogne ehitustöö. Olümpiaehitised koondatipeamiselt linna lääne- ja põhjaosa nelja regiooni – niinimetatud keskpiirkonda ja veel kolme divisjoni. Keskpiirkond oli Olympic Green ehk Olümpiapark, kus asus pool kõigist olümpiaobjektidest. Kolm divisjoni olid ülikooli rajoon ning lääne- ja põhjapiirkond. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi nägi teravam silm igal sammul ja rahvas pääses olümpiat siiski üsna lähedalt nuusutama. Ehitamisel kasutati moodsaid keskkonnasõbralikke materjale ja tehnologiaid,et säästa energiat ja ressursse. Olümpiamängude peaareenist Linnupesast pidi saama üle aegade kestev monument . Selle hiinlased ka said – midagi sarnast polnud inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500 miljonit dollaritt. Staadion püstitati ühegi tugipostita, et parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime, ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse plastikulaadse materjaliga . Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest libisemiskindlad soojusthoidvad põrandakivid välistasid ohu. Rahvusstaadioniga samas hinnaklassis oli 543 miljonit maksma läinud Wukesongi kultuuri- ja spordikeskus koos hotelli ja kaubanduskeskusega. Kuus võistlusareeni jäi väljapoole olümpialinna.
Kuigi olümpiarajatiste maksumus näis üüratu, oli see siiski suhteliselt odav, sest Hinnal oli kasutada massiliselt odavat tööjõudu. Ehitustöölised, tüüpiliselt vaesematest piirkondadest sisserännanud, elasid ehitusplatside kõrval ajutistes barakkides, töötasid seitse päeva nädalas ja teenisid keskmiselt 4,7 dollarit päevas. Olümpiaobjektide grandioossust tumestas asjaolu, et jalgu jäänud 300 000 elumaja lükati lihtsalt maha. 1,5 miljonit inimest oli seetõttu sunnitud kodudest lahkuma . Kes protestisa julges, pandi vangi. Pekingi linnavõim andis korralduse, et olümpia ajal tohivad linna 3,3 miljonist autost sõita ühel päeval paarisnumbriga, teisel paaritu numbriga autod. Lisaks pandi 40 tehast ja vabrikut Pekingis ja selle lähistel olümpia ajaks kinni. Hiinlased ei jätnud midagi saatuse hooleks. Olümia ajaks töötati välja programm, mis pidi hoidma vihmapilved väheemalt avamispäeval olümpialinnast eemal. Selle esimeseks etappiks oli võimalikult täpne ilmaennustus. Kui ennustus käes, tulistasid ilmainsenerid lennukitelt ja suurtükkidest lähenevatesse pilvedesse hõbejodiidi ja kuivjääd, et vihm enne olulisi objekte alla sajaks. Kolmandal etapil töödeldi allesjäänud pived kemikaaliga nitrogeen – ühe külmema vedelikuga-, mis lukustas vihmapiisad pilvedesse. Hiinlased olid sellega üle tumbanud ka emakese looduse. Olümpia võib alata .
Mänugde algushetk pole juhuslik. Aasia kultuuris tähendab kaheksa õitsengut ja rikkust. Avatsermoonia algabki 2008. aasta kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid. Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne kriitikute südamed. Edasine oli sportlaste piinamine. Atleedid, kes kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik, lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide tulevast mängude jaoks on latt seatud äärmiselt kõrgele. Avamisega näitab Peking maailmale, et oskab nii teha kui ka meeldida. Avamine polnud pelgalt peo stardipauk. Nimelt ajal, kui vähemalt kaks miljardit inimest end olümpialainele seadis, lahvatas Venemaa ja Gruusia viiepäevane sõda. Kuidagi ei saa uskuda juhust, et mõlemad pooled kaotasid kannatuse just siis, kui mõni tuhat kilomeetrit eemal algas olümpia. Tänapäeva üliprogrammeeritud maailmas ei alga sõjad juhuslikult.
Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28. spordialal. Mängude suurimad kangelased olid kindlasti ameeriklane Michael Phelps ja jamaikalane Usain Bolt.
Pekigis varjutab üks mees ujumise finaalihommikutel kõik ka juhul, kui kõigi teiste saavutused kokku liita. Selleks on 23-aastane Michael Fred Phelps. Ta tuli juba 2004 aastal Ateenas kuuekordseks olümpiavõitjaks ja sai lisaks veel kaks pronksi. Maailmameistrivõistlustel 20. medalini 17. kulla ja 3. hõbedani jõudmisega rekordi purustanud Phelps veendub, et võimalik on täita veel suurem eesmärk: ühelt tiitlivõistluselt kaheksa kulda. Imemeheks hüütav Phelps üritab vägevat saavutust just Pekingis, et paisata põrmu kaasmaalase Mark Spitzi 1972. aastast pärinev olümpiarekord ehk seitse seitse kulda ühtedelt mängudel. Ujumise finaalid leiavad aset hommikuti, sest USA telekompanii NBC diktaat sunnib korraldajaid igapäevase finaalosa alustama kohaliku aja järgi kel kümme. Phelpsi see ei häiri. Ameeriklane alustab kullaretke maailmarekordiga 4.03,85 ühel oma meelialal 400m kompleksis. Seevastu järgmise ala, 4x100 meetri vabaujumise finishiheitlus paneb Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele lõputõmmetele jääb Phelpsi unistus kaheksast kullast püsima. USA koondise ujutud maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga 1.42,96 200m vabadistantsil. Neljas kuld tuleb 200m liblikast, mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise maailmarekordiga 6.58,56. Kuues kuld tuleb Baltimore`i noormehele 200 m kompleksi maailmarekordiga 1.54;23. Seitsmenda täistabamuseni, millega kaasneb Spitzi Müncheni-saavutuse kordamine, jõuab ta ujumisvõistlus eelviimasel päeval ülinapilt: Phelps läbib 100 meetrit liblikat 50,58-ga, edestades serblast Milorad Cavicit vaid ühe sajandikuga! Esimest korda ei juubelda oma raskeima võidu pälvinud Phelps Pekingis maailarekordiga. Kaheksas kuld tuleb kindlalt. On 17. augusti hommik, puupüsti täis ujula keeb ootusärevalt. Kõik teavad, et peagi tehakse siin midagi enneolematut, võib-olla kordumatut. Kolmandat, liblikavahetust läbiv läbiv Phelps tõstab USA neliku 4x100 m kobineeritud ujumises pronksikohalt liidriks ning Leezak hoiab kroolietapil edu. Ühendriikide võiduga kaasneb maailmarekord 3.29,34. Phelpsil, kellest saab kõigi aegade redukaim sportlane olümpiakuldade koguarvult neljateitkümmne kullaga ja ühtede mängude kullaarvult, jääb üle purustada vaid võimleja Larissa Latõnina rekord: 18 medalit ühelt olümpia üldarvestuses. Selleks peab 16 medalit kogunud ameeriklane 2012. aastal Londonis „vaid” kolm korda pjedestaalile pääsema. Loomulikult ei saa ükskõik kui thes suurepärane pallur 14-kordseks olümpiavõitjaks tulla, aga spordiala võib igaüks ise valida.
Ilmselt Michael Phelpsistki suurem staar on olümpial Jamaica sprinter Usain Bolt. 15-aastasena kerkis imetalent endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi agade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega Jamaica riigi suurimaks spordilootuseks. Oma esimese täiskasvanute medali võitis ta 2007. aastal Osaka MM-il, kus ta sai 200 m jooksus hõbemedali Tyson Gay järel ajaga 19,91. 2008 algab pauguga. 21-aastase, 195 cm pikkuse noormehe elu kolmandas ametlikus 100 m jooksus, jookseb ta maailma kõiki aegade teise tulemuse. Kuu hiljem New Yorgis jookseb Bolt maailmarekordi 9,72. Olümpiastaadioni 90 000 vattajat võisid finaali eel ootusärevuses higistada. Nad ei pidanud pettuma. Mis sellest, et finaalist sai ühe mehe jooks: Ligh tning Bolt ehk Välgunool saab korraliku stardi ja lendab oma teed. Paarkümmend meetrit enne finishit vaatab ta kõrvalradadele ning, nägemata kedagi ajab käed võidujoovastuses laiali, võtab hoo maha. Enne finishijoone ületamist jõuab ta parema käega vasakut rinda taguda, endal kullavärvi vasaku naeliku pael samal ajal lahti. Komejandist hoolimata imuvad tabloole numbrid 9,69. Ebareaalne. Uskumatu. Võimatu. Spordiloo suurhetk. Peale ajaloolist triumif 100 m finaalis astus Bolt Pekingis stardipakkudele põhialal, 200 meetris. Maail ei usu kuidagi, et michael Jonshoni löömatuks peetud maailmarekord 19,32 on võimatu. Ei saa olla. Enne starti 200m finaalis veiderdab Bolt nagu alati, naeratab publikule, lennutab kätega välgunooli ja silub demostratiivselt kiilaspead, kui tedutaja tema nime kuulutab. Lõpusirgele saabub ta pika eduga. Kõrvale vaatamine ja kätega vehkimine jääb ära. Bolti näole ilmub lõpuks isegi pingutusgrimass. Staadion justkui plahvataks, kui lõpujoone järel näitab tabloo 19,31. Ületamatu maailmarekord on ületatud!
19,30 seejuures kerge vastutuulega, näeb Bolt juba finishis lõpliku aega . Supermees heidab sellili, katab näo kätega, tõuseb põlvedele, taob publiku poole vaadates käega rindu . Alles siis läheb auringile. Staadionil kõlab „ Happy birthday”- paari tunni pärast algab bolti 22. sünnipäev. Tänu Boltile stardib Jamaica ka 4x100 m teatejooksus suursoosikuna. Bolti ja kompanii tee kullani muutub Pekingis eriti siledaks pärast eeljookse. Peakonkurent USA ei suuda teatepulka finishisse tuua. Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma.
Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson .
Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK- sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil tekitab küsimärke. Eesti juhtis küll pool maad, kuid lõpetab kolmandama aga eesmärk pääseda otse poolfinaali oli täidetud. Nimelt polnud eestlaste organism veel liigse niiskuse ja palavusega harjunud. Poolfinaalideks annab palavus järgi ja Eesti duo jõuab teisena oma sõidust finaali. 16. augusti pärastlõunal alustasid kuus paatkonda Shunyi kanali ärres medalijahti. Teiste seas ka Jüri Jaanson ning tõnu Endrekson. 500 meetri kohal on eestlased vieendad, järgmises vaheajapunktis juba kolmandad, lõpuks tõustakse marulise spurdiga teiseks! Eestlaste teine kilomeeter oli kõige kiirem. Austraalia edestas Eestit 1,28 sekundiga , pronksine briti paar kaotas hõbeda vaid viie sajandikuga. Meie kangelaste sõnul oli kindlasti tegu võidetud hõbedaga mitte kaotatud kullaga. Tõsiselt peab imetlema Jüri Jaansonit, kes võitis 42-aastaselt teise olümpiamängude hõbemedali. Võimas! Endrekson, kes võitsi esmakordsel medali, milleks polnud pronks kandis just neli aastat Jüri Jaansonit oma õlul Rekoja platsile. Neli aastat hiljem sai ta aga nautida seda, kuidas teda ennast Raekoja platsile kantakse ja mis peamine ta sai lahti Pronksmehe nimest.
Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander Tammerti ees. Samal aastal heidab ta uue Eesti rekordi ning kõigi aegade kolmanda tulemuse 73,38. 2007. aastal tuleb eestlane Osakas tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua tosina parima hulka. Finaali jõuab ka teine eestlane vigastustest räsitud eelmise olümpia pronks Aleksander Tammert . Avavooru järel on liider poolakas Malachowski, Kanter on viies. Teises voorus tõuseb Kanter kolmandaks. Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt
liimist lahti. Neljandas voorus suunas eestlane lõpuk kogu jõu kettasse ja tulemuseks on 68,82! Sellest tulemusest piisab võiduks. Hõbeda saab poolakas Piotr Malachowski ja pronksi Virgilijus Alekna. Aleksander Tammert piirdus 61,38, mis andis 12. koha. Peale võitu jooksis Kanter tribüüni juurde, et emmata islandasest treenerit Vestein Hafsteinssoni, kellega on Kanter juba kaheksa aastat koos töötanud. Peale seda nägi ta 100m stardis stardipakke ja spurdib sirgel ning teeb pingutava vibulaskja poosi nagu Usain Bolt pärast 100m jooksu võitu. See tähistus valitakse ka telekanali BBC poolt olümpia kümne meeldejäävama hetke sekka. Nüüd on Kanteril veel puudu maailmarekord ja EM-i kuld.
Pekingi olümpiamängude medalitabel näitab Hiina ülemvõimu. Hiina võitis 51 kuldmedalit, edestades USA-t 15. kullaga. Kokku on Usal medaleid kümme tükki rohkem kui Hiinal aga loevad ikkagi kullad. Hiinale ja USA-le järgnevad Venemaa, Suurbritannia ja Saksamaa. Eeesti paikneb tabelis ühe kulla ja hõbedaga neljakümne kuuendal kohal. Meist ühe koha eespool on Läti, kes sai ühe kulla, hõbeda ja pronksi.
Olümpia läks lõpuks nii, nagu Hiina liidrid seda lootsid . Võistlused pakkusid emotsioone, tseremooniad olid vaatemängulised, võistluspaigad maailma tipptasemel. Pealekauba Hinna võitis rohkem kuldasi kui ükski teine riik. Pekingit väisas suur osa maailma tipp-poliitikutest, kardetud poliitilisi demostratsioone ei toimunud. Rahvusvahelise Olümpiakomitee president hinnang olümpiale oli „tõeliselt erakordsed mängud”, mis sisuliselt tähendaski kõigi aegade paremaid mänge.
Olüpiamängude lõputseremoonial antakse teatepulk edasi Londonile. Järgmine suveolümpia toimub 2012. aastal Londonis. Need on kindlasti hoopis teistsugused mängud kui Pekingis. Kindlasti sobib see ka meie sportlastele kuna kliima on peaaegu sama, mis meil ja ajavöönd Suurbritannias on vaid kaks tundi taga meie ajast. Sportlastel peaks oludega kohanemine kiiresti minema. Enne Londonit valitakse aga järgmisel aastal 2016 . aasta olümpialinn. Korraldamisõigust taotlevad: Tokyo , Rio de Janeiro , Madriid, Praha , Chicago, Doha ja Bakuu. Peale uue olümpialinna valimist ja enne Londoni olümiat on meil veel oodata XXI taliolümpiamämge. Need toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouver linnas Kanadas.