Peking 2008
XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina
pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia
korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte
Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude
korraldajalinn sai Peking võidu
kolmes esimeses voorus, kuid
neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega.
Hiinlased olid üdini
löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus
ilmnes , et
Sydney võidu taga olid lisaks tugevale kandidatuurile
altkäemaksut, häälte äraostmine, manipulatsioonid ja
muudki hämarat, Igatahes võis Peking pidad end tagantjärele moraalseks
võitjaks, kuid 2000. aasta mängud korraldas ikkagi Sydney. 2004.
aasta mängudeks Peking ei kandideerinud. Hiinlased olid teinud
eelmistest ebaõnnestumistest põhjalikud järeldused ega soovinud
uuel katsel midagi
saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge,
et kirjutamata seaduse järgi antakse mängud pärast kaheksa-aastast
vaheaega
Euroopale . Linnalegend räägib, et 1993 Monte Carlos öelnud
toonane ROK-i preident Juan
Antonio Samaranch peaaegu välja sõnad
„
And the winner is ... Beijing „. Viimasel hetkel saanud
Samaranch sõnasabast kinni.
Kaheksa aastat hiljem Moskvas Samaranchil enam seda muret polnud,
sest Pekingi võitu ei ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk
jäi ka hispaanlasest
presidendile viimaseks – 80-aastasena
loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele,
meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele
Jacques Rogge`ile.
Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK-i 112. istungjärgul,
pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44
häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku.
Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust
avaldas Ameerika näitlejanna Mia Farrow majanduslehes
Wall Steert
Journal arvamusloo. Seal mõistis ta hukka Hina
tihedad sidemed
Sudaaniga, kelle valitsus pole suutnud teha lõppu massilstele
tapmistele ja vägistamistele Darfuris. Sellest hetkest hakkas
Pekingi olümpia boikoti teema maailmas tuure koguma. Farrow`
arvamusloost kujunes globaalne
meeldetuletus , et paljugi sellest, mis
Hiina teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida.
Maailmale ei meeldinud ka inimõiguste halb olukord Hiinas ja
saastunud õhk, mis võib kahjustada spotlaste tervist. Olümpia eel
10. märtsil avldasid tiibetlased üle kogu maailma meelt, kes
tähistasid 49. aasta möödumist ülestõusust kommunistliku Hiina
võimu vastu ja nõudsid oma iseseisvuse taastamist veel enne
suviseid Pekingi olümpiamänge.
Olümpiatuli süüdati päikesekiirtest 24. märtsil Olümpia
pühamus. Turvameetmetest hoolimata pääses kaks Tiibeti inimõiguste
eest võitlevat protestijat oma loosungiga korralduskomitee juhi Liu
Qini seljataha, kui ta pidas oma kõnet ja see pilt levis üle
maailma. Tõrviku teekonnal Pariisis ja Londonis toimusid
meeleavaldused Tiibeti
toetuseks . USA-s tõrviku teekonda viimasel
hetkel muudeti ja see liikus enamuse aja pealtvaatajateta. Peale seda
muudeti tõrviku teekonda pidevalt turvalisuse pärast. Tõrvik läbis
enne Pekingisse jõudmist 130 päeva jooksul erinevate riikide pinnal
kokku 137 000 kilomeetrit. Olümpiatuli jõudis Pekingisse läbi 28
välisriigi ja 78 Hiina linna. See läbis oma teekonnal ka Mount
Everesti ja tuld
kandis ligi 22 000 tõrvikukandjat.
Pekingi olümpiaareenid hakkasid kerkima 2003. aasta lõpul.
Hiinlased said hakkama imega: aasta enne mängude algust oli enamik
võistluspaiku valmis. Meenutame aga kas või 2004. aasta olümpiat
Ateenas, kus veel mängude eelõhtul käis hoogne ehitustöö.
Olümpiaehitised koondatipeamiselt linna lääne- ja põhjaosa nelja
regiooni – niinimetatud keskpiirkonda ja veel kolme divisjoni.
Keskpiirkond oli
Olympic Green ehk Olümpiapark, kus asus pool
kõigist olümpiaobjektidest. Kolm divisjoni olid ülikooli
rajoon ning lääne- ja põhjapiirkond. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi nägi
teravam silm igal
sammul ja rahvas pääses olümpiat siiski üsna
lähedalt nuusutama.
Ehitamisel kasutati moodsaid keskkonnasõbralikke
materjale ja tehnologiaid,et säästa energiat ja ressursse.
Olümpiamängude peaareenist Linnupesast pidi saama üle aegade
kestev
monument . Selle hiinlased ka said – midagi sarnast polnud
inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500
miljonit dollaritt.
Staadion püstitati ühegi tugipostita, et
parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud
Q460 terast karastai vastu
pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime,
ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse
plastikulaadse
materjaliga . Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad
võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest
libisemiskindlad soojusthoidvad põrandakivid välistasid ohu.
Rahvusstaadioniga samas hinnaklassis oli 543 miljonit maksma läinud
Wukesongi kultuuri- ja spordikeskus koos hotelli ja
kaubanduskeskusega. Kuus võistlusareeni jäi väljapoole
olümpialinna.
Kuigi olümpiarajatiste maksumus näis üüratu, oli see siiski
suhteliselt odav, sest
Hinnal oli kasutada massiliselt odavat
tööjõudu. Ehitustöölised, tüüpiliselt vaesematest
piirkondadest sisserännanud, elasid ehitusplatside kõrval ajutistes
barakkides, töötasid
seitse päeva nädalas ja teenisid keskmiselt
4,7 dollarit päevas. Olümpiaobjektide grandioossust tumestas
asjaolu, et jalgu jäänud 300 000
elumaja lükati lihtsalt
maha. 1,5 miljonit inimest oli seetõttu sunnitud kodudest
lahkuma .
Kes protestisa julges, pandi vangi. Pekingi linnavõim andis
korralduse, et olümpia ajal
tohivad linna 3,3 miljonist autost sõita
ühel päeval paarisnumbriga, teisel paaritu numbriga autod. Lisaks
pandi 40 tehast ja vabrikut Pekingis ja selle lähistel olümpia
ajaks kinni. Hiinlased ei jätnud midagi saatuse hooleks. Olümia
ajaks töötati välja programm, mis pidi hoidma vihmapilved
väheemalt avamispäeval olümpialinnast eemal. Selle esimeseks
etappiks oli võimalikult täpne ilmaennustus. Kui
ennustus käes,
tulistasid ilmainsenerid lennukitelt ja suurtükkidest lähenevatesse
pilvedesse hõbejodiidi ja kuivjääd, et
vihm enne olulisi objekte
alla sajaks. Kolmandal etapil töödeldi allesjäänud pived
kemikaaliga nitrogeen – ühe külmema vedelikuga-, mis lukustas
vihmapiisad pilvedesse. Hiinlased olid sellega üle tumbanud ka
emakese looduse. Olümpia võib
alata .
Mänugde algushetk pole juhuslik. Aasia kultuuris tähendab kaheksa
õitsengut ja rikkust. Avatsermoonia algabki 2008. aasta
kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk
etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli
siiditee nii
maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid.
Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne
kriitikute südamed. Edasine oli
sportlaste piinamine. Atleedid, kes
kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult
rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus
staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li
Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik,
lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab
siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk
oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide
tulevast mängude jaoks on latt seatud äärmiselt kõrgele. Avamisega näitab
Peking maailmale, et oskab nii teha kui ka meeldida. Avamine polnud
pelgalt peo stardipauk. Nimelt ajal, kui vähemalt kaks miljardit
inimest end olümpialainele seadis, lahvatas Venemaa ja
Gruusia viiepäevane sõda. Kuidagi ei saa
uskuda juhust, et mõlemad pooled
kaotasid kannatuse just siis, kui mõni
tuhat kilomeetrit eemal algas
olümpia. Tänapäeva üliprogrammeeritud maailmas ei
alga sõjad
juhuslikult.
Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28. spordialal.
Mängude suurimad kangelased olid kindlasti ameeriklane Michael
Phelps ja jamaikalane
Usain Bolt.
Pekigis varjutab üks mees ujumise finaalihommikutel kõik ka juhul,
kui kõigi teiste saavutused kokku liita. Selleks on 23-aastane
Michael Fred Phelps. Ta tuli juba 2004 aastal Ateenas kuuekordseks
olümpiavõitjaks ja sai lisaks veel kaks pronksi.
Maailmameistrivõistlustel 20. medalini 17. kulla ja 3. hõbedani
jõudmisega rekordi purustanud Phelps veendub, et võimalik on täita
veel suurem eesmärk: ühelt tiitlivõistluselt kaheksa kulda.
Imemeheks hüütav Phelps üritab vägevat saavutust just Pekingis,
et paisata põrmu kaasmaalase Mark Spitzi 1972. aastast pärinev
olümpiarekord ehk seitse seitse kulda ühtedelt mängudel. Ujumise
finaalid leiavad aset hommikuti, sest USA telekompanii NBC
diktaat sunnib korraldajaid igapäevase finaalosa alustama kohaliku aja järgi
kel kümme. Phelpsi see ei häiri. Ameeriklane alustab kullaretke
maailmarekordiga 4.03,85 ühel oma meelialal 400m kompleksis.
Seevastu järgmise ala, 4x100 meetri vabaujumise finishiheitlus paneb
Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele
lõputõmmetele jääb Phelpsi
unistus kaheksast
kullast püsima. USA
koondise ujutud
maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli
sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga
1.42,96
200m vabadistantsil. Neljas
kuld tuleb 200m liblikast,
mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda
Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise
maailmarekordiga 6.58,56. Kuues kuld tuleb Baltimore`i noormehele 200
m kompleksi maailmarekordiga 1.54;23. Seitsmenda täistabamuseni,
millega kaasneb Spitzi Müncheni-saavutuse kordamine, jõuab ta
ujumisvõistlus eelviimasel päeval ülinapilt: Phelps läbib 100
meetrit liblikat 50,58-ga, edestades serblast Milorad Cavicit vaid
ühe sajandikuga! Esimest korda ei juubelda oma raskeima võidu
pälvinud Phelps Pekingis maailarekordiga. Kaheksas kuld tuleb
kindlalt. On 17. augusti hommik, puupüsti täis ujula keeb
ootusärevalt. Kõik teavad, et peagi tehakse siin midagi
enneolematut, võib-olla kordumatut. Kolmandat, liblikavahetust läbiv
läbiv Phelps tõstab USA neliku 4x100 m kobineeritud ujumises
pronksikohalt
liidriks ning Leezak hoiab kroolietapil edu.
Ühendriikide võiduga kaasneb maailmarekord 3.29,34. Phelpsil,
kellest saab kõigi aegade redukaim sportlane olümpiakuldade
koguarvult neljateitkümmne kullaga ja ühtede mängude kullaarvult,
jääb üle purustada vaid võimleja
Larissa Latõnina rekord: 18
medalit ühelt olümpia üldarvestuses. Selleks peab 16 medalit
kogunud ameeriklane 2012. aastal Londonis „vaid” kolm korda
pjedestaalile pääsema. Loomulikult ei saa ükskõik kui thes
suurepärane pallur 14-kordseks olümpiavõitjaks tulla, aga
spordiala võib igaüks ise valida.
Ilmselt Michael Phelpsistki suurem staar on olümpial
Jamaica sprinter Usain Bolt. 15-aastasena kerkis imetalent endast kolm aastat
vanemate seltskonnas kõigi agade noorimaks
juunioride maailmameistriks ning ühes sellega Jamaica riigi suurimaks
spordilootuseks. Oma esimese täiskasvanute medali võitis ta 2007.
aastal
Osaka MM-il, kus ta sai 200 m jooksus hõbemedali
Tyson Gay
järel
ajaga 19,91. 2008 algab pauguga. 21-aastase, 195 cm pikkuse
noormehe elu kolmandas ametlikus 100 m jooksus, jookseb ta maailma
kõiki aegade teise tulemuse. Kuu hiljem New
Yorgis jookseb Bolt
maailmarekordi 9,72. Olümpiastaadioni 90 000 vattajat võisid
finaali eel ootusärevuses higistada. Nad ei pidanud pettuma. Mis
sellest, et finaalist sai ühe mehe jooks: Ligh tning Bolt ehk
Välgunool saab korraliku stardi ja lendab oma teed. Paarkümmend
meetrit enne finishit vaatab ta kõrvalradadele ning, nägemata
kedagi ajab käed võidujoovastuses laiali, võtab hoo maha. Enne
finishijoone ületamist jõuab ta parema käega vasakut rinda taguda,
endal kullavärvi vasaku naeliku pael samal ajal lahti. Komejandist
hoolimata imuvad tabloole
numbrid 9,69. Ebareaalne. Uskumatu.
Võimatu. Spordiloo suurhetk. Peale ajaloolist triumif 100 m
finaalis astus Bolt Pekingis stardipakkudele põhialal, 200 meetris. Maail ei
usu kuidagi, et michael Jonshoni löömatuks peetud maailmarekord
19,32 on võimatu. Ei saa olla. Enne starti 200m finaalis veiderdab
Bolt nagu alati, naeratab publikule, lennutab kätega välgunooli ja
silub demostratiivselt kiilaspead, kui tedutaja tema nime kuulutab.
Lõpusirgele saabub ta pika eduga. Kõrvale vaatamine ja kätega
vehkimine jääb ära. Bolti näole ilmub lõpuks isegi
pingutusgrimass. Staadion justkui plahvataks, kui lõpujoone järel
näitab tabloo 19,31. Ületamatu maailmarekord on ületatud!
19,30 seejuures kerge vastutuulega, näeb Bolt juba
finishis lõpliku
aega . Supermees heidab sellili, katab näo kätega, tõuseb
põlvedele, taob publiku poole vaadates käega
rindu . Alles siis
läheb auringile. Staadionil kõlab „
Happy birthday”- paari tunni
pärast algab bolti 22. sünnipäev. Tänu Boltile stardib Jamaica ka
4x100 m
teatejooksus suursoosikuna. Bolti ja kompanii tee kullani
muutub Pekingis eriti siledaks pärast eeljookse. Peakonkurent USA ei
suuda teatepulka
finishisse tuua. Finaal on ettearvatult ühe
tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain
Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse
internetiportaalides,
kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või
kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps,
kipub jamaikalane isegi
peale jääma.
Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi
Gerd Kanter ning
Tõnu
Endrekson ja Jüri
Jaanson .
Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson
ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson
istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta
MK-
sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument
selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne
Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani
MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil
tekitab küsimärke. Eesti juhtis küll pool maad, kuid lõpetab
kolmandama aga eesmärk pääseda otse poolfinaali oli täidetud.
Nimelt polnud eestlaste organism veel liigse niiskuse ja palavusega
harjunud. Poolfinaalideks annab
palavus järgi ja Eesti duo jõuab
teisena oma sõidust finaali. 16. augusti pärastlõunal alustasid
kuus paatkonda Shunyi kanali ärres medalijahti. Teiste seas ka Jüri
Jaanson ning tõnu Endrekson. 500 meetri kohal on eestlased
vieendad, järgmises vaheajapunktis juba kolmandad, lõpuks tõustakse
marulise spurdiga teiseks! Eestlaste teine kilomeeter oli kõige
kiirem. Austraalia edestas Eestit 1,28
sekundiga , pronksine briti
paar kaotas hõbeda vaid viie sajandikuga. Meie kangelaste sõnul
oli kindlasti tegu võidetud hõbedaga mitte kaotatud kullaga.
Tõsiselt peab imetlema Jüri Jaansonit, kes võitis 42-aastaselt
teise olümpiamängude hõbemedali. Võimas! Endrekson, kes võitsi
esmakordsel medali, milleks polnud pronks kandis just neli aastat
Jüri Jaansonit oma õlul Rekoja platsile. Neli aastat hiljem sai ta
aga nautida seda, kuidas teda ennast Raekoja platsile kantakse ja mis
peamine ta sai lahti Pronksmehe nimest.
Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe
pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena
olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena
lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid
ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt
hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il
taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander
Tammerti ees. Samal aastal heidab ta uue Eesti rekordi ning kõigi
aegade kolmanda tulemuse 73,38. 2007. aastal tuleb eestlane Osakas
tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma
hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid
kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa
Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui
ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua
tosina parima hulka. Finaali jõuab ka teine eestlane vigastustest
räsitud eelmise olümpia pronks Aleksander
Tammert . Avavooru järel
on liider poolakas Malachowski, Kanter on viies. Teises voorus tõuseb
Kanter kolmandaks. Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt
liimist lahti. Neljandas voorus suunas eestlane lõpuk kogu jõu
kettasse ja tulemuseks on 68,82! Sellest tulemusest piisab võiduks.
Hõbeda saab poolakas Piotr Malachowski ja pronksi Virgilijus Alekna.
Aleksander Tammert piirdus 61,38, mis andis 12. koha. Peale võitu
jooksis Kanter tribüüni juurde, et
emmata islandasest treenerit
Vestein Hafsteinssoni, kellega on Kanter juba kaheksa aastat koos
töötanud. Peale seda nägi ta
100m stardis stardipakke ja spurdib
sirgel ning teeb pingutava vibulaskja poosi nagu Usain Bolt pärast
100m jooksu võitu. See tähistus valitakse ka telekanali BBC poolt
olümpia kümne meeldejäävama hetke sekka. Nüüd on Kanteril veel
puudu maailmarekord ja EM-i kuld.
Pekingi olümpiamängude medalitabel näitab Hiina ülemvõimu.
Hiina võitis 51 kuldmedalit, edestades USA-t 15. kullaga. Kokku on
Usal medaleid kümme tükki rohkem kui Hiinal aga
loevad ikkagi
kullad. Hiinale ja USA-le järgnevad Venemaa,
Suurbritannia ja
Saksamaa. Eeesti paikneb tabelis ühe kulla ja hõbedaga neljakümne
kuuendal kohal. Meist ühe koha
eespool on Läti, kes sai ühe kulla,
hõbeda ja pronksi.
Olümpia läks lõpuks nii, nagu Hiina
liidrid seda
lootsid .
Võistlused
pakkusid emotsioone, tseremooniad olid vaatemängulised,
võistluspaigad maailma tipptasemel. Pealekauba Hinna võitis rohkem
kuldasi kui ükski teine riik. Pekingit väisas suur osa maailma
tipp-poliitikutest, kardetud poliitilisi demostratsioone ei toimunud.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee president hinnang olümpiale oli
„tõeliselt erakordsed mängud”, mis sisuliselt
tähendaski kõigi aegade paremaid mänge.
Olüpiamängude lõputseremoonial antakse
teatepulk edasi Londonile.
Järgmine suveolümpia toimub 2012. aastal Londonis. Need on
kindlasti hoopis teistsugused mängud kui Pekingis. Kindlasti sobib
see ka meie sportlastele kuna kliima on peaaegu sama, mis meil ja
ajavöönd Suurbritannias on vaid kaks tundi taga meie ajast.
Sportlastel peaks oludega
kohanemine kiiresti minema. Enne Londonit
valitakse aga järgmisel aastal
2016 . aasta olümpialinn.
Korraldamisõigust taotlevad:
Tokyo , Rio de
Janeiro , Madriid,
Praha ,
Chicago, Doha ja Bakuu. Peale uue olümpialinna valimist ja enne
Londoni olümiat on meil veel oodata XXI taliolümpiamämge. Need
toimuvad 12.
veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouver linnas
Kanadas.
Kõik kommentaarid