Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

70ndad spordis (0)

1 Hindamata
Punktid

70ndad  spordis
1972 Suveolümpia
●Toimus  26. august – 11. september 1972 Münchenis,  Baieri  liidumaa 
pealinnas
●Mängudel osalesid 122 riigi  sportlased , kokku 7113 sportlast.
●Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige  kurvemad  
olümpiamängud, sest  Palestiina  terroristide  organisatsioon  Must September 
võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja  tapsid  nad hiljem.
●Eesti sportlastest tulid NSV Liidu  koosseisus  olümpiavõitjaks Jüri  Tarmak  
kõrgushüppes, Jaan  Talts  tõstmises ja  Svetlana  Tširkova vehklemises. 
Pronksmedali võitis Georgi Zažitski vehklemises.
●Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises 
maailmarekordi
Korvpallis  kaotas USA  finaalis  Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu 
ning keeldus võtmast hõbemedalid.
1972 Talveolümpia
●Toimus 3.–13. veebruaril 1972. aastal  Jaapanis  Sapporo 
linnas, Hokkaidō piirkonna halduskeskuses
●Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 
naist).
● Esmakordselt olid olümpial  Filipiinid  ja Taiwan.
●Olümpial jagati välja 35 komplekti medaleid (lisandus 
laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus).
1976 suveolümpia
● Toimus 17. juulist 1.  augustini  1976 Kanadas Montréalis.
●Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, 
Kaimanisaared ning Paapua Uus- Guinea .
Andorra  osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel 
oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta 
taliolümpiamängudel Innsbruckis.
●Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja  Bermuda
●Eestlased:  
Aavo  Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus 
ja oli individuaalselt 44.                    
●Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile.
●Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele.
1976 talveolümpia
●Toimus 4.–15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis.
●Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist.
●Esimest korda osalesid Andorra ja San  Marino .
●Suurima võistkonnana osales USA - 114 sportlast.
●olümpial jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati 
jäätantsuga, kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants).
●Olümpiamängud avas Austria liidupresident Rudolf Kirchschläger. 
Olümpiatule süütajaid oli esimest korda kaks - Josef Feistmantl 
(olümpiakuld 1964 kahekelgul) ja Christl Haas (olümpiakuld 1964 
kiirlaskumises).
 Mõned suurimad sporditegelased
Larry   Bird -1979 juhtis ta  Indiana  State'i NCAA meistritiitlini. Võitude ja kaotuste suhe oli rekordiline 81:13, 
sealhulgas kodus 50:1. Sel aastal võitis ta Naismithi  auhinna  ja John R. Woodeni auhinna. 1978 ja 1979 
valiti ta USA  parimate  ülikoolikorvpallurite hulka.Larry Bird hoiab siiani Indiana State'i rekordeid punktide 
(2850), vaheltlõigete (240) ja lauapallide (1247) osas. Mängus keskmiselt visatud punktide osas (30,3) on 
ta NCAA läbi aegade viies.
●Pelé ( Edson Arantes do Nascimento)- Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda 
maailmameistriks, seda saavutust korrati 1962. ja 1970. aastal. Pelé säras kõigil turniiridel: ta oli kiire, hea 
hüppevõime ja hiilgava  tehnikaga  edurivimees.Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks.
Muhammad  Ali (pärisnimega Cassius  Marcellus  Clay juunior, hüüdnimedega The  Greatest , The Champ ja 
Louisville Lip)-1960. aasta suveolümpiamängudel võitis Ali poolraskekaalus kuldmedali. Pärast 
olümpiamänge  hakkas Ali elukutseliseks sportlaseks. Ta pidas 61  kohtumist  ja võitis neist 31 esimest. 
Kokku võitis ta 56 kohtumist, neist 37 nokaudiga. Ülejäänud 5 kohtumist ta kaotas, neist 1 nokaudiga. 
Amatöörina saavutas Ali 100  võitu  5 kaotuse kõrval.
Niki  Lauda- Austria vormelisõitja ja  ettevõtja , kolmekordne  Vormel 1  maailmameister .Vormel 1  sarjas  
võistles ta aastatel 1971–1979 ja 1982–1985. Ta sõitis Marchi (1971–1972), BRM-i (1973), Ferrari (1974–
1977), Brabhami (1978–1979) ja McLareni (1982–1985) meeskonnas.Kokku osales Niki Lauda 171 GP-l 
ning teenis 420,5 punkti. Ta võitis  maailmameistri  tiitli aastatel 1975, 1977 ja 1984.Ta võitis oma karjääri 
jooksul 25 võistlust, sai 24  parimat  stardikohta ning sõitis 24 kiireimat ringi.
●Veel: Franz Beckenbauer ,George  Best ,Björn Borg, Nadia  Comaneci , Jimmy  Connors,Johan Cruijff,George 
Foreman,Joe Frazier,Bobby Hull,Kareem Abdul Jabbar ,Billie Jean  King ,Olga Korbut  ,Eddie Merckx ,Gerd 
Müller,Jack Nicklaus ,Pelé , O. J. Simpson  ,Mark Spitz
Veel videoid
https://www.youtube.com/watch?v=TRZafGVuR0Q )(1972 suvi)
●( https://www.youtube.com/watch?v=r_5W0yrk39k )(korvpal  1972)
https://www.youtube.com/watch?v=XDwnG4mwaoI (talv 
72)
https://www.youtube.com/watch?v=wH_jFM0A0z8(suvi)
https://www.youtube.com/watch?v=o8g1M4Il6nk(talv)
https://www.youtube.com/watch?v=TIL_afXmQFo

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
70ndad spordis #1 70ndad spordis #2 70ndad spordis #3 70ndad spordis #4 70ndad spordis #5 70ndad spordis #6 70ndad spordis #7 70ndad spordis #8 70ndad spordis #9 70ndad spordis #10 70ndad spordis #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janrene Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kaasaegsed olümpiamängud
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast.

Kehaline kasvatus
Pele
20
pptx

Pele

PELÉ Klaid Melnikov • Pelé, kodanikunimega Edison Arantes do Nascimento sündis 23. oktoobril 1940. aastal Três Coraçõesis Brasiilias • Ta oli Brasiilia jalgpallikoondise ründaja, kolmekordne maailmameister ja ühtlasi 20. sajandi parim jalgpallur • Oma elu jooksul on pidanud veel telekommentaatori ja spordiministri ametit • Pelé on olnud kahel korral abielus ning tal on 5 last • Pelé alustas jalgpalli mängimisega juba väga noorena • Sarnaselt teiste arengumaade lastega, mängis ka tema palli koos sõpradega tänavatel • Peale pere kolimist Baurusse avanes Pelé talent ja 15-aastaselt võeti ta juba Bauru jalgpalliklubi täiskasvanute meeskonda • Oma elu esimesel ametlikul turniiril Bauru eest lõi Pelé 40 väravat 15 mänguga (keskmiselt 2,6 väravat mänguga) • 1956. aastal liitus ta FC Santosega, kus ta lõi oma esimese mänguga 4 väravat • 16-aastasel liideti Pelé Brasiilia rahvuskoondisega • Peale esimest kahte mängu Brasi

Jalgpall
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. Olümpiaküla on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala. Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. Olümpiamargid - esimesed olümpiateemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse

Kehaline kasvatus
SPORT 20-SAJANDIL
44
odp

SPORT 20. SAJANDIL

SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES

Sport
Berliini olümpiamängud 1936
10
pptx

Berliini olümpiamängud 1936

Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiam

Ajalugu
Suveolümpiamängud 1920-1936
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja v

Ajalugu
Olümpiamängud
7
doc

Olümpiamängud

Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvid

Kehaline kasvatus
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun