SKL Fridtjof Nansen (0)

Fridtjof Nansen
(10.10.1861-13.05.1930)
Siret Bugajev
10a
 
 
Teadlane  ja maadeavastaja
● Norra teadlane,  riigimees  ja maadeavastaja.
● Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat.
● 1888.a doktorikraad
● Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva 
Viking  pardal .(ülesanne koguda infot mereloomade 
ja jääolude kohta)
●  Kuulsaks  sai kahe polaarekspeditsiooniga.
 
 
Teadlane ja maadeavastaja
● Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja.
● Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat.
● 1888.a doktorikraad
● Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva 
Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade 
ja jääolude kohta)
● Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga.
 
 
Teadlane ja maadeavastaja
● Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja.
● Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat.
● 1888.a doktorikraad
● Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva 
Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade 
ja jääolude kohta)
● Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga.
 
 
 
 
1. polaarekspeditsioon
● 1888-1889 ületas esimese  inimesena  suuskadel 
Gröönimaa mandriliustiku. (alustas  retke  elaniketa 
idarannikult – seda selleks, et lõigata ära 
taganemistee)
● See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
 
 
1. polaarekspeditsioon
● 1888-1889 ületas esimese inimesena suuskadel 
Gröönimaa mandriliustiku. (alustas retke elaniketa 
idarannikult – seda selleks, et lõigata ära 
taganemistee)
● See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
 
 
2. polaarekspeditsioon
● 1893-1896 laeval Fram
● Eesmärk kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi 
ideed.
● Purjetas piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele 
itta, kui jääolud võimaldasid.
● Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami 
jääpankade külge. 
● Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres 
üldiselt idast läände. 
 
 
 
 
●  Triiv  ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu 
Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt.
● Nansen üritas koos  Hjalmar  Johanseniga jõuda 
poolusele suuskadel ja  koerte  abiga. 
● Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal 
põhjas kui ükski inimene enne neid.
● Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, 
liikusid nad lõunasse Franz Josephi maa suunas.
●  Olid sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja 
morskadest.
 
 
 
 
● Tagasi Norrasse jõudsid järgmisel kevadel Briti 
ekspeditsiooni abiga. 
● Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi 
ka Fram.
●  Norra rahvas võttis Nanseni ja ta 
meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega
● 1887–1908 oli Nansen Oslo ülikooli 
zooloogiaprofessor
● 1908–1930 okeanograafiaprofessor
 
 
Riigimees ja humanist
● Tähtis roll Norra iseseisvumisel Rootsis 1905. 
aastal. (Ta oli norra rahva seas nii  populaarne , et 
talle pakuti isegi kuninga kohta.)
● 1906–1908 oli ta Norra saadik Suurbritannias.
●  Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud 
Rahvasteliidus. (tegeles sõjavangide vahetamise 
küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda 
leevendamisega.)
 
 
Teosed eesti keeles
● "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere 
jääl ja pimeduses" I-III
● "Öös ja jääs"
● "Suuskadel läbi Gröönimaa"
● "Fram" Polaarmeres" I-II
 
 
Tunnustused
● F. Nansen valiti 1897. aastal Ameerika 
Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
● Aastal 1922 Nobeli rahuauhind
 
 
Noorusaeg
●
Juba 7-8 aastase poisina sisustas ta oma  suved seigeldes 
ümbruskonna metsades, mägedes ja orgudes,  magades telgis 
ja koobastes, seades üles püüniseid, lastes vibuga loomi, 
kalu püüdes, toitudes sellest, mida metsas leidus.
●
 Fridtjof´i tõmbas kõik, mis oli raske ja kättesaamatu.
●
Talve saabudes meisterdas ta endale ise kahest lauatükist 
suusad. Need polnud just kõige uhkemad — üks oli pikem, 
teine lühem, aga  nendest  piisas, et järjest pikemaid ja 
raskemaid suusaretki teha kodukanti ümbritsevasse 
loodusesse ja mägedesse.
 
 
●
Noore  mehena  tuli ta suusatamises nii Norra meistriks kui 
paljudel ülemaalistel suusavõistlustel  esikohale , hiljem 
ületas ta maailmarekordi 1 miili uisutamises. 
●
Nanseni vanemad pöörasid suurt tähelepanu sisendamaks 
lastele põhilisi moraalseid väärtusi — ausust, iseseisvust ja 
südikust.
●
Loodusearmastuse kõrvalt oli Fridtjof ka väga innukas 
õppima. 
●
Väiksest peale  paistis ta silma suure teadmishimuga, 
tüütades kõiki oma küsimustega, hiljem õppis ise oma 
küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, 
kuni leidis. Ta mõistis, et ei saa olla harimatu inimene.
 
 
●  Fridtjofi eeskujuks oli  vaarisa  Hans Nansen, kes oli 
17.sajandi keskpaiku olnud silmapaistev reisimees 
— sõitnud põhjamerede vetel ja rännanud mööda 
Siberi rannikut, juhtinud ekspeditsiooni Põhja-
Venemaale.
 
 
Video
●  https://www.youtube.com/watch?v=IiOok-T6ctM
 
 
Kasutatud allikad
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Fridtjof_Nansen
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Ajuj%C3%A4%C3%A4
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Okeanograafia
●  https://www.youtube.com/
●  http://www.delfi.ee/archive/nansen.d?id=7384435 
 
 
Tänan kuulamast! :)
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21