Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev – 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev – 100m, kettaheide , teivashüpe, odavise , 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna . Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse igale võistlejale kolm katset. Mitmevõistluses hinnatakse võistlejate saavutatud tulemusi vastava punktitabeli alusel. Iga mitmevõistluse ala lõppedes peab arvutama ja teatavaks tegema iga võistleja punktide summa. Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti,