Majandusarvestuse eksam (0)

MAJANDUSARVESTUSE  VAJADUS JA KORRALDAMINE
RP   koostamisel   on   aluseks  RP   seadus,    maksuseadus    ja   raamatupidamise    toimkonna  
juhendeid (RTJ). 
RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. 
RP korraldamise eest   vastutab  ettevõtte juht, kes võib   raamatupidamisega tegeleda ise, 
palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. 
RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju 
ühtemoodi. 
Ettevõtjale on RP’st vaja,  et oma   paberid  korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele 
õigesti kokku arvestada.
Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid 
ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. 
RP õigsust kontrollib  audiitor , maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. 
RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu.
RAHA ARVESTUS
Kontode  avamine :  kassa , pank  jne. Vajadus: erinevad  kontod  lihtsustavad oluliselt arvestuse 
pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta.
Kasutatavad  dokumendid : orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku  order ), pangaväljavõte, 
inventuuri leht.
Valuuta arvestus: 
• Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel
• Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
• Bilansipäeval hinnatakse  saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel
OSTJATE ARVESTUS
Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks  konto „ ostjad “ (On ebatäpne, ei 
saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) 
Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema 
ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või 
tasumised osamaksetena)
Müügitehingute kirjendid:  D kassa,pank,ostjad
K kulu
D kassa,pank,ostjad
K KM
K tulu
Ebatõenäolised  arved   tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat 
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt  saadetud  järelpärimiskirju, millele pole 
vastatud   vms).    Ostjatelt    laekumata   arve,   mille   laekumine   on   ebatõenäoline   tuleb   kanda 
kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on 
lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt 
ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded 
ostjate   vastu   korrigeeritud    soetusmaksumuses .   Müügi   puudumisel   kajastatakse   summa 
ettemaksuna. 
Inventuuri  läbiviimiseks   saadetakse   saldoteatised   teisele   osapoolele   ja   saadakse    teiselt  
osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. 
Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s.
Lisas  „nõuded ostjate vastu“  kirjutatakse  bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt 
ostjatelt   laekumata   arved,   ebatõenäoliselt   laekuvad   arved,   nõue   osaniku   vastu,   maksude 
ettemaksed ja tagasinõuded, laenu-, intressinõuded, ettemaksed jne.
Arve   kohustuslikud    rekvisiidid :  arve   järjekorranumber   ja   väljastamise   kuupäev;   müüja 
nimi,   aadress,   maksukohustuslasena   registreerimise   number;   ostja   nimi   ja   aadress;   ostja 
KMKR number; kauba või teenuse nimetus ja kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba 
väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasema kauba või teenuse  osalise  
või   täieliku   makse   laekumise   kuupäev,   kui   see   on   kindlaksmääratav   ja   erinev   arve 
väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma KM-ta ning  allahindlus , kui see pole 
hinna   sisse   arvatud;   maksustatav   summa   käibemaksumäärade   kaupa   koos   %-ga   või 
maksuvaba    käibe   summa;   tasumisele   kuuluv   käibemaksusumma,   va   seaduses   sätestatud 
juhtudel.
VARAD
Ostutehingute kirjendid:  D kaup,materjal,PV,kulu
D kulu,kaup,PV,muu vara
K kassa,pank, tarnijad
D KM
K kassa,pank,tarnijad
Vara liigitamisel  arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad 
käibevaraks   ja   põhivaraks.   Käibevara   alla   kuuluvad   raha,finantsinvesteeringud,nõuded   ja 
ettemaksed,varud   ja   bioloogilised   varad.   Põhivara   alla   kuuluvad   finantsinvesteeringud, 
kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV.
’’Vara arvele võtmine’’-tekib ostutehinguga ja tähendab, et  kannad kohe kuludesse.
VARUDE ARVESTUS
Varud   on  varad,   mida   hoitakse   müügiks   tavapärase   äritegevuse   käigus,   mida    parajasti  
toodetakse  müügiks tavapärase äritegevuse  käigus, materjalid ja  tarvikud ,  mida  tarbitakse 
tootmisprotsessis   või   teenuste   osutamisel.  Kasutatavad   kontod:   tooraine ,materjal,valmis- 
toodang,väikevahendid
Vara võetakse arvele soetusmaksumuses.
Kuludesse kandmise sagedus:  1)perioodiline arvestus(ei arvestata igapäevaselt;algjääk ja 
sissetulekud   kajastatakse   kuluna;viiakse   läbi    inventuur    ja   tehakse   kindalks 
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse  varana  arvele)  2)pidev arvestus(sissetulekud 
ja   väljaminekud   kajastatakse   koheselt,pidevalt   on   võimalik   jälgida   vara   maksumust   ja 
struktuuri,eeldab laoprogrammi)
Kuludesse   kandmis   meetod:  1)individuaalmaksumuse   meetod(tükimeetod)     2) FIFO (alles 
jääb see, mis on viimasena tulnud)   3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba 
keskmine)
Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas  soetusmaksumus  või neto 
realiseerimismaksumus.
Laoarvestuse   vajadus:  Laoarvestus   on   vajalik,   et   ettevõtja   saaks   täpse   ülevaate   oma 
varudest , selle muutumisest. 
Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, 
muud mittetagastatavad  maksud , varade soetamisega seotud  transpordikulud , pakkimine jne. 
TOOTMISKULUD : otseselt tootmisega seotud kulutused  ning proportsionaalne osa tootmise 
üldkuludest.
VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
Väikevahend  on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui 
põhivara minimaalne maksumus.
Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. 
Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. 
Kui võetakse arvele, siis kajastatakse see bilansis käibevara all varudes. 
Kui   ei   võeta   arvele,  siis   tehakse   bilansivälist    arvestust    ning   aastaaruande   koostamisel 
inventeeritakse.
Bilansiväline   arvestus  st,   et   tuleb   koostada   olemasolevate   varade   nimekirjad   vastutajate 
lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse.
BIOLOOGILISED VARAD
Bioloogiline vara on loomne või taimne  elusorganism .
Kajastatakse  bilansis   eraldi   kirjetel   kas   põhivara   (TOOTVAD   VARAD)   või   käibevara 
(TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus
Ümberhindamine  kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ’’Kasum/kahjum bioloogiliselt 
varalt’’.   Kui   bioloogilste   varade   müümine   ei   ole   ettevõtte   põhitegevus,   siis   kasumeid   ja 
kahjumeid   kajastatakse   kirjetel   ’’Muud   äritulud/Muud   ärikulud’’.   Kasum/kahjum   tuleb 
saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem.
Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole 
võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse 
hindamisel   aluseks   varade    kombineeritud    väärtus,   millest   lahutatakse   maa   väärtus. 
Amortisatsiooni ei arvestata.
KINNISVARAINVESTEERINGUD
Kinnisvarainvesteering  on  kinnisvara objekt(maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte 
hoiab   eelkõige   renditulu   teenimise,   väärtuse   kasvu   või   mõlemal   eesmärgil,   mitte   aga 
kasutamiseks   toodete   või   teenuste   tootmisel,   administratiivsetel   eesmärkidel   või   müügiks 
tavapärase äritegevuse käigus.
Kajastamine:  võetakse   bilansis   algselt   arvele   tema   soetusmaksumuses,   mis   sisaldab   ka 
soetamisega   seotud  otseseid   kulutusi   (notaritasu,  riigilõivud,   nõustamistasu   jms).   Edasisel 
kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit ( hinnatav  mõistliku kulu ja pingutusega) 
või  soetamismaksumuse  meetodit. 
Erinevus materiaalsest PV’st:  kinnisvarainvest. on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab 
eelkõige reinditulu saamise eesmärgil. Ta ei kasuta seda ettevõtte tegevuse käigus. Kui ta 
kasutaks seda toodete või teenuste tootmisel/ pakkumisel , siis oleks see tal PV.
MATERIAALNE PÕHIVARA
Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või 
halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega 
seotud kulutustest.
Kasulik eluiga on  periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või 
tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Määrab: ettevõtja, juhtkond  
Amort.meetod valitakse vara kasutamise järgi.
Aastaaruande  PV  lisa  näitab:  kõikide   materiaalse  põhivara   gruppide  jaoks  kasutatavaid 
amortisatsioonimeetodeid   ja-   määrasid   ning   jääkmaksumuste   muutuste   analüüsi,   sh: 
soetusmaksumust,akumuleeritud   kulumit, amortisatsioonikulu ,ümberhindlusi,müügid,muud 
muutused,soetusmaksumus
Akumuleeritud  kulum -koondatud kulum(nt. 1.kuu kulum+2.kuu kulum)
TÖÖTASU  ARVESTAMINE
Töötaja   andmed:  ees-ja    perekonnanime ,   isikukoodi,brutopalka,kas   on   tükitöö   või 
tunnitöö,kas   on   juhatuse   liige,   kas   maksuvaba   avalduse   on   teinud,   kas   on   liitunud 
kogumispensioniga
Maksuvaba tulu arvestamine: siis, kui isik pole töötanud terve aasta
TSD:Esitatakse:  töötasude   väljamaksmisele   järgneva   kuu   10-ndaks   kuupäevaks   Maksu-ja 
Tolliametile  Kajastatakse:  tasutav tulu- ja  sotsiaalmaks  ning kohustusliku kogumispensioni 
makse   ja   töötuskindlustusmakse  Veel   deklareeritakse:   erisoodustused ;   dividendid   ja 
väljamaksed   omakapitalist;   kingitused   ja   annetused   ning   vastuvõtukulud;   ettevõtlusega 
mitteseotud kulud ja muud väljamaksed
Töötasu arvestus:
Töötasu: D kulu(4301)  K töötasu(2141)
SM: töötasu*33%   D kulu(4303)  K  SM(2152)
ETK: töötasu*1%  D kulu(4304)  K TK(2154)
KOP: töötasu*2%  D kulu(4305)  K KOP( 2155 )
TTK: töötasu*2%  D kulu(4304)  K TK(2154)
TM: (töötasu-TTK-KOP-144)*21% 
Netopalk : töötasu-TTK-KOP- tulumaks
Kulukirjend:
D kulu
K töötasu
K SM
K ETK
Kinnipidamised:
D töötasu
K TTK
K KOP
K TM
Väljamaksmine:
D võlad töövõtjale(2141)
K kassa/pank( 1011 ,1012)
Töötasu-kinnipidamise töötasu
KESKMISE TASU ARVUTAMINE
Vajadus: üleviimine teisele tööle; koondamine; viivitused jms
Arvutatakse:  üldjuhul    eelnenud    6   kalendrikuu    jooksul   teenitud   palga   kogusummast.   Kui 
terve kalendrikuu pole tööl oldud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
Keksmine  tasu=palgasumma : kalendaarne tööpäevade arv * hüvitatavad päevad
Välja  maksmine :palgapäeval või puhkusetasu eelviimasel tööpäeval
Maksustatakse: nagu töötasu
LAENUDE ARVESTUS
LA  Laenud:  st   tähtaeg   kuni   12   kuud   bilansipäevast.   Lühiajaliseks   loetakse   pikaajalise 
kohustuse osa, mis kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal.
PA Laenud: st maksustammise tähtaeg järgmisel majandusaastal.
Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt:
• Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja  aruandlus  koostatakse RP arvestuse väliselt,