§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik
16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine? · Kas Eestile oleks kasuks (olnud) devalveerimine? Põhjenda! 16.03.2010 7 Maksud ja vara · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. · Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. 16.03.2010 8
Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni. • Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1) • Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude
kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine) • Olenemata nõude sisust ja selle menetleja
Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude regulaarse ja õiglase laekumise korral võik Venemaast saada üks edukamaid riike maailmas, kuid suur rõhk sõjatööstuse ja –tehnika arendamisele võtab ära suure osa riigieelarvest. 3 Venemaa maksusüsteem Vene Föderatsioonis on kehtestatud järgmist tüüpi makse ja lõive: (Maksud Venemaal 2015) Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud maksukoodeksi alusel ja on kehtivad kogu riigis: 1. käibemaks – 18% 2. aktsiisid (aktsiisiga maksustatavad kaubad – etüülpiiritus, alkohoolsed joogid, tubakatooted, autod, bensiin, diiselkütus) 3. ettevõtte tulumaks – 24% 4. dividendidena saadud vene firma tulu vene firmalt ja füüsilise isikuna (VF resident) – tulumaks 9% 5
· Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades.
kasutusomadused. 18. Kinnisvara heakorratööd- nr.300. Puhastamine ja koristamine. Puhtuse tagamine kinnistul ja hoonetes. Põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused. Maksud, lõivud, tasud( maamaks, kinnisv maks, riigilõiv), omandiga seotud kohustused(notaritasu, maakleri tasud), rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus. Liitumistasud( elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon) jm. 20. Majanduskava - Majanduskava koostamise aluseks saab olla kas eelmise perioodi
Arvutada goodwill ja teha raamatupidamiskanne Väikese Firma ostu kohta. ____ Vara reealne väärtus 14 mlj Kohustisi 11 mlj Puhasvara 3 mlj Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot. D: Vara 14 mlj D: Goodwill 7 mlj K: Kohustised 11 mlj K: Pangakonto 10 mlj Ü-11.5 Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul. Frantsiisi saamisega seotud kulutused (õigusabi, vormistamine, lõivud jne) moodustasid 98 000 eurot. Need kulutused kajastati 1.04.20X8 ainetu varaobjektina Frantsiis. Teha frantsiisi amortiseerimiseks vajalikud raamatupidamiskanded majandusaasta lõpul 31.12.20X8 ja 31.12.20X9 ____ Ostu kajastamine: D: Frantsiis 98 000 K: Arvelduskono 98 000 1.kasutsuaastal on 9 kuu kulu 20X8 10 500 kulu (9/12) 20X9 14 000 kulu (saadud lineaarsel meetodil 98 000 / 7) Ü-11.6 Farmaatsiatoodete valmistamise ja hulgimüügiga tegelev Farmaatsiafirma tehingute ja muude
Rooma leppega 1958. aastal. Euroopa Ühise Põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete hinnad tarbijatele. Põllumajanduspoliitika, mis tagab maailmaturu hindadest kõrgemad hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja jagab toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu ekspordifirmad saavad ekspordihüvitist ühisest Euroopa Liidu eelarvest, kui nad müüvad põllumajandustooteid väljaspool Euroopa Liitu. Viimasel ajal püütakse EL-i põllumajandust muuta ka rohkem keskkonnasõbralikumaks ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. Euroopa Komisjon Euroopa komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid.
ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. Finantsinspektsioon
12 Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis tähendab patendivaldaja luba kindla tasu eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki või kaubanime. Litsentsi soetusmaksumus kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel.
haridusprojekte. EL nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikklist 401 tulenevalt ilma et see piiraks ühenduse teiste sätete kohaldamist, ei takista käesoleva direktiivi sätted liikmesriigil säilitamast või kehtestamast makse kindlustuslepingutele, hasartmängudele ja kihlvedudele, aktsiise, riigilõive ja üldiselt mis tahes makse, lõive ja makseid, mis ei ole käsitatavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui nimetatud maksud, lõivud ja maksed ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel. Euroopa kohus oma kohtuotsuses kohtuasjas C-212/08 on seisukohal, et hasartmängude sektoris ainuõiguste andmine ühele ainsale avaliku võimu kontrollile vahetult alluvale ühingule võib olla põhjendatud üksnes järgmiste tingimuste täitmisel: siseriiklike ametiasutuste tegelikuks sooviks antud ajajärgul peab olema saavutada iseäranis kõrge kaitse
või määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Täitekulud (TMS §§ 37-42) Täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud, ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud võlgniku sundtoomise kulud enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud.
· põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. § 116
Eelarvepoliitika tegeleb maksude korjamise ja vajalike kulutuste tegemise prognoosiga. Oluline on, et riik ei läheks pankrotti ja et välisvõlg ei suureneks massiivseks, et riik suudaks endaga toime tulla. 8. Mis on riigieelarvele aluseks? Millest tulevad riigieelarve peamised tulud? Riigieelarve alsuseks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Peamised tulud on riiklikud maksud vastavalt maksuseadustele; lõivud ja trahvid vastavalt seadustele; tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt; intressid laenudelt ja pangakontodelt; riigiasutuste muu tulu; muud seaduses ettenähtud riigi tulud. 9. Miks on eelarvetasakaal oluline? Et ei tekiks võlgasid ja ei liigutaks pankroti poole 10. Kõrge ja madal maksukoormus
......27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus............................................................................28 21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses...................................................................30 1. Keskkonnajuhtimine - organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). - Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine - Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest - Juhtimine võib olla o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko
57 Assingeerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 58 Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 59 Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon 60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest aktsiatest jm, väärtpaberitest sise- ja välislaenud riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk muud laekumised
inflatsiooni- või languslõhe ja mis teha (teha seda, et inflatsioonilõhe korral kulutusi vähendada ja languslõhe korral tõsta). LOENG 13 Finantsõiguse allikateks on seadusandliku ja täidesaatva riiguvõimu organite aktid. Põhiseaduse paragrahv 102 alusel: * Raha emissiooni (väljanadmise) õigus on ainult Eesti pangal *Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule * Riigivara valdamise, kasutamise ja kasutamise korra sätestab seadus * Riiklikud maksud, koormised, lõivud ja trahvid (ka sundkindlustuse maksed) sätestab seadus * Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Kui eelarve ei olevastu võetud 2 kuud pärast eelarveaasta algust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised. Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu. Finantsõiguslike aktide (normide) omapära:
võlad töövõtjatele suurenenud 10% see võib tähendada seda, et asutus on uusi teenistujaid tööle võtnud. Tulemiaruandes on suurenenud konto maksud see võib tähendada seda, et üksikisiku tulumaksu on laekunud 2013. aastal rohkem kui 2012. aastal. 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS Asutus kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt tulemiaruande skeemile. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastavad maksu ja lõivud sealhulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud. Antud toetused: 7173 Tööjõukulud: 16 426 Majandamiskulud: 10 685 Muud kulud: 2319
o Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab valla/linnavalitsuse o Vallavanem/linnapea ei tohi olla volikogu esimees Võim riigis ja kohtadel Seadusandlik võim Eestis tervikuna Riigikogu Valla- või linna volikogu Täidesaatev võim Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus Valla- või linnavalitsus Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelvalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste
mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
kuna autori varalised õigused ei aegu ning need on võõrandatavad ja pärandatavad. Patent kehtib 20 aastat alates patenditaotluse esitamise kuupäevast ning iga kehtivusaasta eest tuleb tasuda riigilõivu. Sarnaselt patendeeritud leiutisele, garanteerib ka kasulik mudel omanilekel sarnased õigused7. See millise kaitsevormi kasuks otsustada, sõltub inimesest ja tema eesmärkidest. Kasuliku mudeli puhul on riigilõiv ja registreeringu jõushoidmisega seotud lõivud madalamad, kuid lühem on ka kehtivuse aeg. Patent võib kesta maksimaalselt 20 aastat, kasulik mudel 10 aastat. Keegi ei tohi omaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku mudelina kaitstud tooteid ning kasutada või pakkuda kasutamiseks kasuliku mudelina kaitstud meetodit8. 1.3 Tööstusdisainilahendus Tööstusdisainilahendus on kasuliku eseme tasapinnaline või ruumiline väliskujundus.
korraldused ja rahapoliitilised muud regulatsioonid, Eesti Pank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist. Eesti Panga Nõukogu esimees kinnitatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul. Vabariigi President kinnitab Eesti Panga Presidendi Eesti Panga Nõukogu ettepanekul ja Riigikogu Eesti Panga nõukogu liikmed selle esimehe ettepanekul. 45.Eelarve ja maksud. Reguleerib sellega seotud küsimusi PS VIII peatükk. PS §113 kohaselt sätestab maksud, lõivud, koormised, trahvid ja sundkindlustuse maksed eranditult seadus. Täna on sellisteks maksudeks tulumaks, käibemaks, maamaks, aktsiisimaksud, sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga.
Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks,kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1.oktoobriks. Tulude artikligrupid on maksud,kaupade ja teenuste müük ning lõivud,materiaalse ja immateriaalse vara müül,tulud varadelt,toetused ja sealhulgas välisabi,muud tulud ja selhulgas trahvid. Kulude artikligrupid on tegevuskulud,eraldised,materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine,muud kulud. Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed.Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid.Puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Kassareserv on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. Võib kasutada:
3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele
b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud nt: kinke-, pärnaid-, luna- ja kindlustusmaksed jt. 10. KOORMISED JA MAKSUD Koormiste all on enamlevinud trahvid, lõivud, sundkindlustuse maksed ja viivised. Erinevad koormised on välja toodud järgneval joonisel: KOORMI MAKSUD TÖÖTUS- S KINDLUST US TRAHV MUU
elustandardi säilitamise tagamine, et teenuse pakkuja kulutused: summeeritult moodustaks sissetulek kahest TF + SI + UC + PI = P x Q = W x Z, kus kohustuslikust pensionisambast umbes 60% TF - maksude kaudu laekuvad ressurssid, varasemast netopalgast. SI kohustusliku solidaarse ravikindlustuse Eesti pensionisüsteemi II sammast kaudu pakutu, iseloomustavad: UC lõivud ja visiiditasud, kohustuslikkus PI vabatahtlikud või personaalsed eelfinantseerimise printsiip ravikindlustused riikliku regulatsiooniga haldamine P tervishoiuteenuste ja toodete hind, fondiinstrument Q tervishoiuteenuste ja toodete kogus, individuaalsed sissemaksed W tervishoiuteenuste ja toodete pakkujate
kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele kinnisvarainvesteeringutele
2006 aasta detsembris oli publitseeritud informatsioon läbirääkimiste põhitulemuste kohta, kus olid esitatud andmed tähtsamate kauplemispositsioonide kohta ning konsolideeritud andmed teiste positsioonide kohta. Enne seda olid läbirääkimised läbi viidud kinniselt. Esimese aasta jooksul peale Venemaa sisseastumist WTO-sse mitte ühtegi lõivu ega maksu alandama ei hakata.Erinevatel kaubagruppidel on ettenähtud ülemineku perioodid 1 aastast kuni 7 aastani; 7 aasta jooksul lõivud kukuvad umbes 11,1 % kuni 8,2 %.Tollilõivud ei kuku neile kaupadele, mida toodetakse Venemaal (väljaarvatud autod ja jalanõud) Samal ajal likvideeritakse subsiidiume arvutitele, alandatakse makse olmeelektroonikale ja elektrotehnikale, ravimitele ja tehnoloogilistele seadmetele. Riik saab osutada abi põllumajandusele mitte rohkem kui 9 mlrd USD aastas (praegul 3,5 mlrd USD aastas kuid subsiidiumite mahtu arutletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus veel)
Kitsikust ei leevendanud isegi tõsiasi, et halbade laenude kahjumid 21 protsendi võrra vähenensid. Iirimaa suurima laenuandja maksueelne kahjum oli aasta esimeses pooles 556 miljonit eurot. Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab laias laastus ootustele.» Panga kasumile andis hoobi ka elukindlustuse osakonna investeeringute kokkuvarisemine aastatagune 189 miljoni eurone kasum pöördus 115 miljoni euro suuruseks kahjumiks. Boucher süüdistas selles Iiri riigivõlakirjade viletsat sooritust.
finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“
Kaup ja Raha teenusused Raha Raha Sissetulekutoetus ja Subsiidiumid KODU- subsiidiumid MAJA- PIDAMISED Maksud, lõivud, VALITSUS Maksud, lõivud, FIRMAD tasud ....tasud Valitsuse teenused Valitsuse teenused Ressurss Raha Raha Raha Ressurss Ressurss
kasvas 10%. Euroopa sisene kaubavahetus tihenes, kuigi väline import kasvas 13,8% (4,8 milj m3). Suurimate välismaiste varustajate hulka kuulub Hiina, kellelt imporditava toodangu maht kasvas 38%. Selle tulemusena ületas Hiinast imporditav vineer 1,4 milj m3 ning Hiinast sai EU suurim vineeritarnija, hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon määras dumpinguvastase lõivu 66,7% hiina päritolu okoume vineerile. Need lõivud on kehtinud alates 2004. a ja nende tulemusena impordib EU vähem Hiina vineeri. Vineeri importimine Brasiiliast kasvas 18%, mis teeb Brasiiliast Venemaa ees EU suuruselt teise vineeritarnija ja import Venemaalt kasvas 5%. Eksport kasvas samuti, eriti ülemere turgudele, kus Euroopa tootjaid ähvardab tugev konkurents Hiinast ning Lõuna-Ameerikalt. (UNECE 2008) 2007. a positiivseid trende vaadeldes ei tohi unustada lähitulevikus varitsevaid tõsiseid väljakutseid. 2007
· Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
2006 aasta detsembris oli publitseeritud informatsioon läbirääkimiste põhitulemuste kohta, kus olid esitatud andmed tähtsamate kauplemispositsioonide kohta ning konsolideeritud andmed teiste positsioonide kohta. Enne seda olid läbirääkimised läbi viidud kinniselt. Esimese aasta jooksul peale Venemaa sisseastumist WTO-sse mitte ühtegi lõivu ega maksu alandama ei hakata.Erinevatel kaubagruppidel on ettenähtud ülemineku perioodid 1 aastast kuni 7 aastani; 7 aasta jooksul lõivud kukuvad umbes 11,1 % kuni 8,2 %.Tollilõivud ei kuku neile kaupadele, mida toodetakse Venemaal (väljaarvatud autod ja jalanõud) Samal ajal likvideeritakse subsiidiume arvutitele, alandatakse makse olmeelektroonikale ja elektrotehnikale, ravimitele ja tehnoloogilistele seadmetele. Riik saab osutada abi põllumajandusele mitte rohkem kui 9 mlrd USD aastas (praegul 3,5 mlrd USD aastas kuid subsiidiumite mahtu arutletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus veel)
Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist või kahjustamist. Keskkonnamaksude abil püütakse tootjaid ja tarbijaid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. Püütakse realiseerida põhimõtet "Saastaja maksab" Keskkonnalõiv - kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja -lõivud Saastekahju hüvitised - arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest või iseloomust. Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine. Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks. Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel
kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks igat vahendit. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseis otsimispingutusi ja poe soodsat asukohta. Tõuke stra. tõugatakse toode läbi turustuskanali, kasutades seejuures erinevaid meetmeid kanali lülide vahelise koostöö tagamiseks. Tõmbe stra. tekitab tarbijate nõudluse tootele, mis omakorda tagab tema turustamiseks vajaliku turustuskanali huvi ja toetuse. 43. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) Ettevõtte > riik maksud, lõivud, teenustasu Riik > ettevõte teenused Ettevõte > toodanguturg toodang Toodanguturg > ettevõte raha Ettevõte > ressursside turg raha Ressursside turg > ettevõte ressurss Ettevõte > kapitaliturg (omakapital) omaniku tulu Kapitaliturg (omakapital) > ettevõte finantseering Ettevõte > kapitaliturg (võõrkapital) laenupõhisumma+intress Kapitaliturg (võõrkapital) > ettevõte krediit 44. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika
· Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
aru anda. Lõpuks leiti, et rahvakoosoleku poolt riigiametnike valimine on ebademokraatlik, mistõttu hakati igal aastal ametnikke valima loosi teel. See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks
*Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist ja/või kahjustamist. *Keskkonnamaksude abil püütakse neid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. *Nii püütakse realiseerida "saastaja maksab" põhimõtet Keskkonnalõivud *Keskkonnalõiv kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja- lõivud *Neid on üsnagi palju ja nad kannavad erinevaid nimesid *Saastekahju hüvitised-arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest/iseloomust. *Tootehüvitised-tootmise ja või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamiseks. Laenud, toetused ja subsiidiumid *Majanduslikud mõjurid peavad eelkõige ergutama tootmise tehnoloogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. *Selleks pakutakse saastajatele finantsabi (tagastamatu abi, soodustingimustel laen,
· Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
1) maksud.- täitmisele rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale kas maksuseadusega või volikogu määrusega seaduse alusel, selles, et saaks, et riik või KOv saaks täita aõ ülesandeid või saaks tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks- , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid KOVil on iseseisev eelarve- 1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.
o o Maks on seadusega ja seaduse alusel valla- ja linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. · Põhiseaduse § 113 kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. · Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadusega ettenähtud riiklike ja kohalike makse maksuseadusest ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. o o Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: o * Maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikud maksud ning o * seaduse alusel (kohalike maksude seadus) valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud. o
ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium, MTA jt) ja struktuur moodustamise kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus,
01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud
lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta. Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi tulude (lõivud, trahvid jmt.) kogumist reguleerivaid õigusnorme. Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei tekisubjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Maksuõiguse üldosa sätted on koondatud põhiliselt maksukorralduse seadusesse. MKS sisaldab kõikide maksude kohta kehtivaid üldpõhimõtteid.
eelarve seadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti riigi eelarve seaduslikud alused Riigi eelarve koostamise vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi kuludest ja tuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigi eelarv seaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele ja koondamised, lõivud, trahvid ja muud tulud vastavalt konkreetsetele seadustele; tulu riigi ettevõtetest, asutustest ja riigi varadest sh riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest; sise- ja välislaenud; riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele assigneeringud- vahendite - presidendikantselei, riigikogukantselei, riigikontrolli,
lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. Aasta lõpul tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1.juuniks esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule. 47. Nimetage suurimad tululiigid ja nende osatähtsused riigieelarves. Riiklikud maksud (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis.
annaabi.ee 
