Doris Kareva "Ööpildid" (0)

Luulekogu analüüs
Doris Kareva
“Ööpildid”
Kalev Seilmaa
Luuletajast – Doris Kareva sündis helilooja  Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid .
Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".
Riimi analüüs
Lõppriim: Kas selles ilmas polegi siis sooja – lk - 6
Sa seisad lumes Üksik Tuletooja
Algusriimi ja siseriimi ei leidnud.
Lausriimi ka ei leidnud.
Paarisriim – Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29
Sammud. Sammud. Tuul on vinge .
Maailm kauges klaasist majas
Joob ja priiskab oma ajas.
Süliriim – Nii külm et hakkab hirm – a - lk 6
Kas selles ilmas polegi siis sooja - b
Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b
Su silmi põletab su mässu kirg – a
Ristriim – selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi.
Öö oli pime ja suur oli maja. – lk 8
Tulime, naersime põlvini merd .
Grammofon nurgas . Mis veel oli vaja?
Jääkülma šampust ja samaväärt verd.
Meesriim – Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. – lk 31
Ei ole jõudu liigutada tiibu.
Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg.
Ja siiski vastu lohutust ei liibu.
Naisriim – Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. – lk 16
Ta on ihuüksi suures majas.
Ja nagu temas, minuski on lõhe .
See hääl!...Kui võikalt vastu kajas .
Libisev riim – Pilvede valgus on lõputu minek. – lk 22
Mõtete müüre mureneb.
Ja kui sa lähed, siis lähed nimelt
Vahemaa vaikides suureneb.
Täisriim – Hinge – vinge - lk 29
Majas - ajas
Vette - ette
Irdriim – Kivides – inimest – lk 28
Kriibib – rigid – lk 41
Nimetut – minekut – lk 42
Kujundianalüüs
Epiteedid: 1.Valged õied – lk 5
2.Jääkülma šampust – lk 8
3.Hämarvalge õhtu – lk 11
4.Tume kohvipaks – lk 14
5.Kõrged laed – lk 16
6.Pilkases pimedas – lk 8
7.Külmad valgusaastad – lk 11
8.Sädelev kristall – lk 13
9.Unevalge lumi – lk 14
10. Heledad näod – lk 17
Isikustamine: 1.Kõik, mis kõrvetab ses elus noores – lk 10
2. Koit küünitab hommiku järgi – lk 19
3. Katkikõristatud hinge – lk 20
4.Müts põleb varga peas – lk 24
5.Mõtete müüre mureneb – lk 22
Võrdlus – 1.Sama üksik nagu igaüks – lk 14
2.Kuu nagu kitsejälg – lk 50
3.See lämmatas kui väljaöeldud vale – lk 54
Metafoor – Paplite pahklikud käed – lk 18
Hüberbool – Tõuseb mullast üles tähtedeni – lk 23
Litootes – Jookseb peopessa jälitav jälg – lk 37
Oksüümoron – Ei leidnud
Anafoor – 1.Tunded – need varjavad alati püünist.
Tunded, need kardavad alati tuld .
2.Järjest rohkem lehti läbi tuule.
Järjest vähemaks jääb puude kavalusi.
Epifoor – Ei leidnud
Refrään – Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16
Öö tulles maailm avardub meil kahel.
Retooriline küsimus – 1.Mis see on, mis elu külge seob? – lk 5
2.Mis see on, millest mõtlen koguaeg ? – lk 16
Retooriline hüüatus – 1.Ära tee! Ära teed! Ära tee! – lk 9
2.Kuidas ma hoidsin Su käsi! – lk 52
Retooriline pöördumine – 1.Hõikad endasse: kas kajab? – lk 14
2.Kumb on parem, kas halvem või vasem? – lk 37
Väljajätt ehk ellips – 1.Õhtud, nädalad, kuud. Näod. Ei ühtegi inimest. – lk 28
2.Sammud. Sammud. Tuul on vinge. – lk 29
Stroofianalüüs
Antud luulekogus on mitmestroofilised luuletused, neil on enamasti neli värsirida, kuid on ka selliseid, kus on enam kui 4 värssi, nagu nt lk 29, kus on igas salmis 3 värsirida.
Luuletuste peamõtte ja teema leidmine
1.Lk 8 – Kõik oli olemas, mida elult tahta. Räägib armastusest ja tunnetest oma armastatu vastu.
2.Lk 11 – Räägib igatsusest, et mees on sõjas, siis näeb teda haruharva ja kui mees sõtta tagasi läheb, võib ta surma saada.
3.Lk 14 – Luuletaja on juba väsinud sellest, et ta on üksik, kuid luuletab ikka armastusest terve eluaja, et kas ta jääbki üksikuks või leiab oma armastuse.
4.Lk 27 – Aastaid on autor kannatanud sõja all, et on palju inimesi tapetud , aga ta tahaks saada ikka armastusekirju, hoolimata sõjast.
5.Lk 32 – Luuletaja arvas , et külaline oli ta armastatum, mistõttu kutsub ta sisse, aga kui silmad avas, ei olnud seal kedagi.
6.Lk 40 – Räägib sellest, et mida vanemaks saad, on rohkem hirmu ja armastust, oskad vahet teha heal ja halval, samuti ei saa keegi takistada vananemist .
7.Lk 44 – Elus võib igasuguseid asju juhtuda, et kui tuleb võimalus, siis tuleb seda ka kasutada, sest seda hetke enam tagasi ei saa, elu läheb ainult edasi.
8.Lk 52 – Kui ta oli ma kallimaga trepikojas koos kartis ta suurt armastust, mis tekitas temas hirmu.
9.Lk 55 – Ta läheb kuskile ära, et ei taha meenutada seda, mis oli ja et mees teda ei peataks.
10.Lk 35 – Autoril on kõrini sellest armastusest, ihast, igatsusest ja tujust. Jätab armastuse sinnapaika, kus tahes ja liigub eluga edasi.
Luuletused
Lemmik luuletus – Kõige rohkem meeldis mulle “Kassandra”, sest see on hea lühike ja riimuv – mõte on tabavalt ära öeldud .
Luuletus, mille sisust aru ei saanud – “Sina, Probleem” – luuletus, millest mina aru ei saanud, sest ei saanud aru autori mõttest, et mida ta selle luuletusega mõtleb või öelda tahab.
Kõige kurvem luuletus – Minu arust tundus “Hämar Vaksal” kõige kurvemana, sest see kujutab elu süngelt, et mis on inimeste vahel või koju jõudes oled lihtsalt tuim ja tühi.
Kõige rõõmsam luuletus – “Vana poiss” on hea ja rõõmsa mõttega luuletus, riimuv. Meeleolukalt on kujutatud seda, kuidas poisist aegamööda mees kasvab.
Luuletus sõbrale – Pühendan luuletuse “Kevad. Akvarell ” Indrekule, sest talle meeldib jalutada mööda pikka alleed, samuti meeldib talle trammidega mööda linna ringi sõita, et vaadata kui ilus ümbritsev loodus on.