50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariell002
Õppematerjali autor
Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, loome inimesed väärtustasid tundeid, Torm ja
koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem tuntus oli tal näidendiga ''Götz von Berlichingen''. · Aadlik/rüütel esindab ''Tormi ja tungi'' kangelast, kellest hilisemad ''Tormi ja tungi''
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt
16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonda. Hiljem hakkas isa erinevaid ameteid pidama. Perekonnas oli palju lapsi ning majanduslik olukord polnud kiita. Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid