Goethe elulugu ja loomin (0)

KIRJANDUS 03.09.09.
Johann Wolfgang von Goethe
(1749- 1832 )
Elas 18. Saj. Isa oli jurist , kohaliku keisri n] unik , maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig’i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa).
Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds , füüsika, loodusteadused (botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh’i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse.
Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane , uuris rahvaluulet (‘’Torm ja tung’’) ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga.
Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi.
Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama.
Esimene suurem teos: ‘’GÖTZ VON BERLICHINGEN’’, mis iseloomustab ‘’Torm ja tungi’’ kangelaskuju. Enne ‘’Torm ja tungi’’valitses klassitsism (lähetus antiigist , olid selged normid, millest lähtuti tragöödiate kirjutamisel ). Enne valgustatust oli valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest.
1774a – ‘‘Noore Wertheri kannatused’’. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline , u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede- vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga).
Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad. See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas heale sõbrale, kellele ta tahtis oma tundeid avaldada.
Samal ajal tegeles ka luuletamisega: intiim - ja armastusluule ja hümnid antiigi teemadel .
Goethe “ Kohtumine ja hüvastijätt”

• Kogemusta armunud inimese mulje jätab.
  
• Tundelüürik näide.
  

“Mailaul”

• Kirjeldab loodust kasutades oma tundeid tütarlapse vastu
  
• Erinevus eelmise luuletusega: esimene on nagu armastusluuletus, teine nagu ülistavam.
  

“Küüdimees Kronosele”

• Lõpuks lähed ikka surnuteriiki. Aeg ise ei saa otsa, saab vaid olendi jaoks otsa.
  
• Elu on piiratud oma alguse ja lõpuga.
  
• Ta tahab surra, sest teda ei huvita vaikne ja igav elu, ta tahab end proovile pana. Intensiivne elamine. Ei taha vanamees olla.
  
• VÄLJAKUTSE ELULE JA AJALE!
  
• Antiikne oodilaadne luuletus .
  

“Metsavaim”

• Laps ja isa sõidavad koju.
  
• Laps sureb.
  
• Rahvaluulelaadne luuletus
  
• Lapse palavikuline nägemus ja metsavaimu pool kenasti kirja pandud.