Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Futurism ja Dali, Picasso, Majakovski, Severjanin

lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Pärast Eestisse asumist oli Severjanin tihedates sidemetes "Siuru" poeetide, eriti Henrik Visnapuuga. Severjanini vahendusel ilmusid vene keeles Visnapuu kogud "Amores" (Moskva 1922) ja "Polevaja fialka" (Narva 1939), Underi "Predtsevetenie" (Tallinn 1937). 1928. aastal avaldas Severjanin tõlkeantoloogia "Poetõ Estonii", mis sisaldas 33 eesti autori värsse. Igor Severjanini värsse ilmus eesti ajakirjanduses peamiselt Visnapuu tõlkes. Tõlkis eesti keelt oskamata autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Visnapuu ja Aleksis Rannit.

Kultuurilugu

16

docx

Eesti venekultuur

Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur..........................................................................................

Kultuur

18

doc

Albert Kivikas

II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil". Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust film, mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme. Peale raamatute kirjutamise on Kivikas tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõrkeeltest eesti keelde

Eesti keel

4

docx

MAJAKOVSKI - Referaat

ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile. Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941). Eesti kirjanduses on futurismist mõjutatud oma loomingu algusperioodil H. Visnapuu, Albert Kivikas (1898-1978), Erni Hiir (1900-1989) ja Richard Roht (1891-1950). Majakovski eesti keeles 1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond 1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht

Kirjandus

8

docx

Hendrik Visnapuu referaat luule analüüs

tegeles. Hendriku luulekogu ,,amores" valisin just selle pärast, et seal olid huvitad luuletused. Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige.  3. LOOMINGUTEE ALGUS

Kirjandus

2

docx

Eesti kuulsaimad autorid

Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902.

Kirjandus

Kommentaarid (0)