Marie Underi ja Henrik Visnapuu luule ja eluloo võrdlus. (3)

Marie Under- "Valitud luuletused"
Henrik Visnapuu- "Mu armastus
ja ahastus"
Pille.
(Kool)
XI klass
2009
Marie Under ja Henrik Visnapuu
· Marie Under:
· M. Under- sünd.27. märts 1883.
· Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis.
· Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles.
· 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna.
· Henrik Visnapuu:
· Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890.
· Visnapuu õppis Reola vallakoolis.
· Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis
eesti keelt ja kirjandust.
· Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules.
· Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber.
· Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg,
kuid teema käsitlus on erinev.
· Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb
ja pime ootamas mu tuba."
· Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava
päikesega, tormavat koos veega kaugele ära.
Luuletus, milles on kujundeid kasutatud:
"Kõik päevad kihutavad tantsujalga
vast hingeldades kevadele vastu,
kes juba punab läbi pajusalga./... /
Kui oja ennast alla hõiskab kingust,
siis lumi paberina rebeneb:
veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust."
M. Under "Kevad"
· Underi tähtsaim kevade sümbol on päike. Ei ammu näinud ma nii palju päikest!
Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... /
· Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest
on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest
kevadele vägagi iseloomustavad. laps särasilmil hakkab unistama - /... /
· Kevad äratab luuletaja taas ellu End laotand üle minu vaikse aia
pärast talvist uinumist, ta on on rohelised õndsad lootused
inspireeritum kui ühelgi teisel ja igas väikses põõsas suured
aastaajal. ootused -
· Pärast emigreerumist Rootsi on kui kuulatades seisab kogu maja.
kevad talle valguseks ja lohutuseks.
· Underi looduskirjeldused annavad
kevadele tema luules erilise sära,
mingi salajase hõõguse, mida
kaugeltki igaüks kevades ei näe.Mul
tekib isegi väike kadedus- Kas temal
oli kevad ilusam?
· Visnapuu ei väljenda nii suurt ootust kevade See aasta tuleb kevad teisiti,
ees, kui seda tegi Marie Under.
· Ta pigem kirjeldab südamelähedasi pildikesi
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
ja juba saabunud kevade mõju. ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
· Kohati ta isegi manitseb mõistmatut päikest, Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.
kes kevadel oma päikesekiiri külmale ja
lumisele maale kulutab.
· Üks visnapuulikumaid jooni seoses (tiu-tiu peaks meenutama linnu häält)
kevadega loodusluules on loodushäälte
imiteerimine. (Lindude matkimine,
vetevulinad jne- üheks näiteks oleks
"Kolmas kiri Ingile.")
· Lilled, päike ja kevad on teema, mida
luuletaja vastandab sõjaga. (Seda väljendab
"Sirelid õitsevad siiski." )
· Näib, et seoses Ingi kirjadega tegelemisega
kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi
luuletuse "Vihkan kevadet."
Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte See kevadine raske lumelang,
kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta
varem nii väga kiitis. Ses on nii palju liigutavat, hella.
Aga ikkagi lõpuks ta muutis oma meelt ja
hakkas jälle kevadet armastama. Eriti Võib ema ainult nõnda
oma luuletustes. hellitella,
Seda saab kinnitada luuletusega
"Aastaajad."
Kui vajub valge villatätar-tang.
· Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
· Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur
Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali
kokku, et avaldada esimene luulekogu.
· Nii Henrik Visnapuu kui ka Marie Under kuulusid Siuru rühmitusse.
· Visnapuu põgenes 1944. aastal Saksamaale, aga Under põgenes Rootsi.
· 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935.
aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik.
· Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik.
Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis.
· Marie Under oli eesti luuletaja ja Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja
kirjanduskriitik.
· Underi luule sõnum oleks:
Kui inimene ei suuda luuletada või kirjutada tavaliselt hästi, siis kevadel
peaks suutma sisukalt kirjutada kõik inimesed. Isegi need, kes muidu
ei mõista hästi kirjutada.
Visnapuu luule sõnum:
Mina sain Visnapuust aru nii, et kui oled midagi armastanud, siis jääb see
aardeks igavesti. Arvan seda sellepärast, et vahepeal ta loobus kevadest. Ta
lausa vihkas ja manitses seda, kuid siiski lõpuks ta hakkas jälle kevadet kiitma.
· Kokkuvõtteks oskan ma öelda, vaid seda, et need luuletajad suudavad teha asju
väga omapäraseks ja imetlusväärseks. Nad muudavad looduse nii eriliseks, et
kohati tekib tunne, et neil oli täiesti teistsugune kevad sel ajal.
· Under ja Visnapuu on minuarust väga head luuletajad, kuna nad muudavad
peaaegu alati oma luuletused sellisteks, et neid on kerge mõista.
· Under väitis, et me oleme kevadel inspireeritumad. Sellisel juhul peaks meil
koolis kõik kirjandid olema nüüd paremad kui kooli algul.