Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, torm
Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks.
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu.
Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine.
Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos.
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis
Friedebert Tuglas ja Marie under 1916. aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele. Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just
Kõik kommentaarid