Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k212
Õppematerjali autor
Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund,
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
olen alati soovinud teda näha. ..Jumala eest, kui palju on selles inimeses esteetilist meelt! Kui hell ja tundlik luuletajahing tal on! Ega mind asjata tema poole kisu. Viimaks ometi läks mul korda näha teda õiges valguses. Aga veidrik on ta ikkagi! Küllap ta nüüd kahetseb, et lubas endal kas või minutiks olla tema ise -olen selles kindel. 5 Elu viimased aastad 1840. aasta sügisel ilmus Peterburis esimene ja ainuke luulekogu Lermontovi eluajal -"M. Lermontovi luuletused" -, mis sai kõrge hinnangu. V. Belinski kirjutas: "...Pole enam kaugel see aeg, millal ta nimi kirjanduses muutub rahvalikuks nimeks ja ta luule harmooniline helin hakkab kostma rahva igapäevases kõnes..." Kahjuks oli Lermontovi elutee üürike. 1841. aasta algul õnnestus Lermontovil vanaema kaasabil saada kahekuuline puhkus. Peterburis tervitati teda juba silmapaistva talendina. Töös ja seltskonnas kadus aeg kiiresti
Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis.
kirjastamisega, käivitades kirjastuse Võluri tagasitulek. Mõned aastad töötas Lemmit Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes IT alal. Nüüd on ta hõivatud trükikunsti muuseumi käimalükkamisega Tartus Kastani tänavas, endise Noor-Eesti trükikoja majas. Filoloogiat õppis ka Elo-Mall , kodustele Ellom, kes samuti on kirjutand luuletusi, avaldanud paar luulekogu eesti ja inglise keeles ning paar oma piltidega värvimisraamatut. Laurisel, kes on 1991. aastast abielus Kersti Oravaga (nüüd Kaplinski temagi) on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Jaanil on ka poeg Märt-Matis Lill , sündinud 1975, kes on abielus Liina Soonseinaga, neil on kaks poega - Oliver (1995) ja Markos (1999). Märt ja Liina õppisid mitmeid aastaid Soomes Sibeliuse akadeemias, 2004. aastast on nad tagasi Eestis ja töötavad Muusikaakadeemias, Märt ka Eesti Raadios. Maarja on tegelnud innukalt psühhodraamaga ja sai 2000
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."
abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid