Kristiina Ehini luulekogu (0)

Kristiina Ehini luulekogu
Noorkuuhommik
Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin , on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu “Noorkuuhommik” sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest.
Teosel “Noorkuuhommik” on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus „noorkuuhommik“ (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes “Simunapäev” (2003), “Luigeluulinn” (2004), “Kaitseala” (2005). Tema luulekogu “Kaitseala” on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses “Noorkuuhommik” ilmusid esimest korda 2007.aastal.
Luulekogus on uut ja rõõmsamat elu ennustavad luuletused, kuid teatud luulekogu osad panevad mõtlema inimese piiride ja vabaduse üle. Algusluuletuses “Raiperoheline” on igapäevasele elule antud kevade ja taas elluärkamise tähendus. Lõpuluuletus “Noorkuuhommik” on tegutsemis tahet ja energiat andev, motiveeriv. Luuletus “Noorkuuhommik” innustab lugema ka teisi Kristiina Ehini teoseid.
Luulekogu on üles ehitatud nagu ühe hinge arenemine. Ehini luulekogu esimeses luuletekstis “Raiperoheline” sõnades “Muinasaegades välja / kannatuskäärude kaldad / ikka veel rohelised pajupuud / mehed ja naised / kummardamas armastuse ette” on tunda kannatuste ja mineviku valu. Tunne muutub iga hetkega vähem oluliseks nagu kevade lumi, mis peale soojemaid kevadpäevi kaob. Mineviku valu on justkui lumi, mis sulab kuni kaob. Luuletus paneb mõtlema uutele võimalustele ning innustab teostama unustatud unistusi .
Hinge ehk inimesearengu järkudel on tõuse ja mõõnu. Luulekogu ülesehitus on nagu vaikselt täiustuv, elujõulisemaks ja tugevamaks muutuv hing. Arenemine algab nooruse tahtest ja soovist avastada uusi paiku. Luulekogu esimesed tekstid kirjeldavad arengu etapis oleva noore pingutusi ja tahet end välja kujunenud persoonidele tõestada ning kõige sügvamaid soove teostada. K.Ehini sõnad “Seesamimaiguline noorus / nööripidi kaelas / .../ kadestad vanaemade leerivalgeid kleite” luuletuses “Seesamimaiguline noorus” tekitasid vaate , et nooruse eaga kaasnevaid mõtteid pole võimalik vältida. Nooruses arenetakse suhtlusringkonnaga suhtlemise vahendusel. Noorena tuleb proovida erinevaid ja uudseid tegevusi.
Kristiina Ehin kirjutab saatusest ja piiratletud otsustest luuletuses “Jüriöö sõnum”, et“Olen saatuse saadik / õnnetu pealtnägija / kes peab oma kirja külge kinnitama / oma vendade surmakarjed”. Esimestest tähtsatest otsustest ja kaalutlustest edasi minnes, peale vigade tegemist elus hakkab hing analüüsima valesid otsuseid. Täiskasvanunuks arenenud noor on tasakaalukam, kuid kauem eksisteerinud inimesed on seljataha jätnud pikema perioodi kui noored. Täiskasvanud soovivad oleviku ja tuleviku elu parandada minevikule mõeldes, kuid tihti ei ole sellest kasu, vaid tuleb pühenduda ajahetkele, milles nad viibivad.
Iga hinge kujunemise osa on armastus ja kirg, mis mõjutab järgnevat arengut. Luuletaja kirjeldab kirge kui väljapääsematut paika luuletuses “Nuusutan sind öisel teeristil”, et“Oh kui ohtlik on olla nii lähedal / .../ tahan põgeneda / .../ jäljed mis jäävad”. Armudes ja armunud olles ei suuda hinged loobuda oma kallimast. Hinged leiavad hingekaaslased, kelle halb iseloom muutub tähtsusetuks ning ollakse valmis tegema üksteise heaks tegema kõike.
Luulekogu lõpu tekstides nagu inimese arenguprotsessi kirjeldavas viimases osas tuuakse esile kõige olulisemaid täiendusi kaalutleva ja korrastatud mõtete esitamisel. Ehini sõnades “ pahur ilme näol / sa ütled et neid munakoori iialgi ei tule / .../ -aga siiski tuled sa igal hommikul ” luuletuses “Mu sinises kleidis on praod” on vastukaja korrastatusele, kuid see ei tekita sündmuse tundjas ebameeldivust või piiritletust. Arenguprotsessi oluline osa on tunda erinevaid tundeid samaaegselt. Praktilisest kogemusest saab kõige paremini õppida ja personaalselt harida.
Luuletus "Noorkuuhommik" äratab ellu ning rõhutab unistuste täideviimisele sõnadega : “See kuu lubab, et kõik on veel ees, et nüüd, just nüüd / on hea aeg algusteks”. Luuletus on motiveeriv. Iga hetk on uus algus. Luulekogu ehk hing on jõudnud eesmärgini – saada tasakaalukaks ja oskuslikuks leidlike enesearendusviiside kasutamises.
Autor soovib maailma ja luutletuste analüüsijat uskuma panna, et tulevik on helgem ja järgmine päev tõotab alati tulla parem. Maailm on Ehini teostest loetuna enesearendamis võimalusi tulvil, neid peab õppima hindama ja kasutama.
Kristiina Ehin kasutab luuletuses “On aeg kus võib näha” mitmekesist ning detailset sõnavara, et anda võimalikult täpselt lugejale edasi sõnumi mõtet : “Silitasin ta tumedaid / aukuvajunud põski / ta silmituid silmakoopaid”. Ehinile on tuttav ka isikustamine , mida ta suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : “Sinna kust tuleb lumetorm / sinna kuhu ta läheb”. Isiklikult leian, et isikustamine on kasulik, kui on soov esemele/nähtusele/vms’le anda suurem tähendus. Autor ei kasutanud paljudes luuletustes krjavahemärke ning rea algused olid väikese tähega. Kõik luulekogu luuletused on vabavärsilised, mis sobivad Ehini mitmekülgse ja seikluste rohke minevikuga, sest luuletaja on vabadust armastav ja reisihuviline. Vabavärssi kasutades on autoril lihtsam luule sõbrale edasi anda mõtet ning autori hetke sõnad kajastuvad “puhtana” teoses.
Ma lugesin luulekogu teatuid luuletusi korduvalt, et nende täpsest mõttest aru saada. Usun, et kui ma sooviksin teda täielikult mõista ja täpselt luuletustest aru saada, siis peaksin lugema veel tema luulekogusid ning rohkem tutvuma tema luuletustega, et paremini mõista iga luuletuse sisu. Tema luuletused on minu maailma vaadet avardavad, sest aina rohkem tema luuletuste üle mõeldes mõistan tema vaatenurka maailmast ning tema endasi antavaid tundeid. Ehini teoseid lugesin nägin esimesena tema stiili. Ta kasutab mitmekesist sõnavara ja rea algused on enamus ajast väikese algustähega, kirjavahemärkideta, vabavärssi.