Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Püha Susanna ehk Meistrite Kool" - Enn Vetemaa (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Püha Susanna ehk Meistrite Kool-- Enn Vetemaa #1 Püha Susanna ehk Meistrite Kool-- Enn Vetemaa #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mark104 Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk meistrite kool"

Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt

Kirjandus
thumbnail
5
rtf

"Püha Susanna" - Enn Vetemaa (teose analüüs)

Kirjandusteose analüüs Püha Susanna ehk meistrite kool Enn Vetemaa Tallinn, 1974 1. Teose sisu lühikokkuvõte Teose ,,Püha Susanna ehk meistrite kool" peategelane on AnneMai, kelle mees Leopold on surnud ning naine elab üksinda nende majas. Ühel päeval, kui AnneMai kodus toru tilkus, kutsus ta torulukksepa, kes parandaks toru ära, sest AnneMai maalid on väga hügroskoopsed. Torulukksepaga vesteldes jõudis AnneMai kokkuleppele remondi tegemises, sest naisele ei meeldinud enam oma keskaegse sisustusega maja. Torulukksepp Goga kutsub remondiks appi veel kaks sõpra Antoni ja Eduardi

Kirjandus
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (1801­1822) loomingus. anekdoot ­ lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks:

Eesti keel
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine"). 7)A.H.Tammsaare elu ja looming. (1878-1940) Elulugu: Sündis 30 jaanuaril Järvamaal Albu vallas Põhjatammsaare vallas. Vanemad olid Peeter ­ja Ann Hannsen. Kokku oli peres 12 last, kirjanik ise oli neljas laps. 2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja

Kirjandus
thumbnail
38
docx

Nukumaja analüüs

tantsu aitaks harjuatada homse balli jaoks ning mitte postkasti vaataks mis võiks ta mõtteid ja kesendumist Nora peale segada. Et ikka kindlustada eemale hoiak lööb Nora paal khlavvi Taratina esimestest taktidest ja kinnitba, et ta tõesti kardab mingi viltus sammu teha suure rahvamassi ees ja ennast häbistada. Jätkab Nora huilas tantsimine samal ajal kui Rank mängib klaverit ja Helmer korrigeerivaid märke kisendab mida aja viitmiseks Nora kuulda ei võtta. Helmer märgib, et püha jumal, Nora on ikka kõik unustanud ning hakkab taas Nora nurumise ja oma kaitsetuses meelitama Helmerit teda õpetama, juhendama. Linde on ka vahepeal tagasi tulnud ning Nora loeb ta näost, et Krogstad ei olnud kodus- mis selgitas ka ta reisi pärasedi riideid. Ülejäänud õhtu käib rõmsas meeleolud- toatürdukult paluakset tuua šampust ja mandlikooke. Helmer haarab Nora pihast ja on õnnelik, et ta ’hirmunud’ lõoke tagasi. Hiljem

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus




Kommentaarid (7)

Kellu33 profiilipilt
Kellu33: Oli abiks. Väga hea kokkuvõte :)
16:09 16-04-2013
Britta63 profiilipilt
Britta63: nõustun, et väga hea
18:05 23-09-2012
t22bs profiilipilt
t22bs: Hea kokkuvõte :)
20:28 13-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun