Contra - Margus Konnula (2)

CONTRA , MARGUS KONNULA
Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. “Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud,” meenutab Contra oma tähelennu algust.
Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib.
Teosed
Ohoh! -  1995
Kesmasolin - 1996
Üüratu üürlane - 1996
Contramutter - 10. lend - 1997
Päike ja lamp - 1998
Ei ole mina su raadio - 1998
Tarczan - 1998
Naine on mees - 1999
Suusamütsi tutt - 2000
Contra on õhk -  MC/CD 2000  
[Lugejad sügisel tibutavad …” -2001
Tuul kägistab ust - 2002
Tähekaardid - 2002
Presidendi suur saladus - 2004
Contrarünnak - 2004
Liivatee imepeen seeme - 2005
Viie pääle - 2005
Minu jonn - 2006
Kuuseebu - 2006
Urvaste kandist pärit endine postiljon Margus Konnula (33), kellest tänu Vahur Kersna saatele on saanud luuletaja. Humoorikaid vemmalvärsse on Contra nime all välja antud juba mitu raamatutäit. Harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Abielus ja väikese Herberti isa.
Mati
 Väike Mati põrandal miini tagus
    Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus
    Väike Mati suuga katsus voolu pinget
    Pärast seda Matil polnud enam vere ringet
    Väike Mati sõrme pistis pepu auku
    Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku
    Väike Mati pani sõrme ninna
    Pärast jäi see hoopis kinni sinna
Mäng
      Veereb , veereb väike pall lapsed kõik on trammi all
          “NÄE” Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel
     Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas
     Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas
     Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p…
     Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee
     Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris
     Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris
 
Terminaator
Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask
Kõik metallikamakad ei pruugi olla vask
Kõik mis sillerdab ja särab ei ole ju veel päike
Ma ei joo veel õlut sest ma olen liiga väike
   Kõik mis elu mõnusaks teeb pole raadio 2
Iga lontis kõrvadega peni pole taks
Kõik mis segane ja totter ei ole ju veel uni
Ma ei anna sulle raha kui sa mind ei luni
Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “HÕI”
Iga libe moodustis ei ole taluvõi
Iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis
Iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis
Pole karu igaüks isuga sööb mett
Kõik mis ajab suitsu välja pole sigarett
Igaüks ei anna oma kätt jõehobule
Loojangule vastu kappab üksik hobune
Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone?
Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast , 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele.
Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht
Aegade jooksul on Margus Konnulal ehk Contral olnud palju hüüdnimesid, mis on enamasti tuletatud tema perekonnanimest: Kommunaar, Konstruktor, Konduktor, Gonzalez de la Vega , Connors, Brown . Contra nimi on tuletatud Connorsist, mille ta valis oma kirjanikunimeks paljude teiste seast.
Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu.Ka esimese sigareti tegi esimese luuletusega ühel ajal. Suitsu pole ta enam teinud juba 40 kuud.“Ei usu, et ilma puskarita poleks ma luuletama hakanud. Aga kes teab,” jääb ta pisut mõttesse.“Võib ju lõpmatult spekuleerida, kuidas oleks võinud kõik teisiti olla.”Margus Konnula tahtis hoopis spordiajakirjanikuks saada. Kuigi keskkoolist läks ülikooli proovima mitte ajakirjandust, vaid eesti keelt ja kirjandust. Aga ülikooli sisse ei saanud.
Contra ei tea, kust need mõtted tulevad. Seda on talt palju küsitud, aga nii nagu ta ei mäleta oma vastuseid sellele küsimusele, nii ei tea ta ka oma inspiratsiooni lätet.
«Tõenäoliselt see lihtsalt pannakse mu sisse,» mõtiskleb ta, endal silmad vilkalt üle prillide paremale ja siis vasakule silkamas.
Eriliselt uhke on Contra oma palindroomide üle. Need on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.»