G.G.Byron (0)

George Gordon Byron 1788 – 1824
Sündis londonis elas šotimaaljõukas perekond ja ema poolt oli Soti verd . isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis varandust see oli teine abielu isal. Isaga suurt kokkupuudet ei olnud sest isa elas Prantsusmaal ja sinna suri ka. Ema oli kui heitliku loomusega naisterahvas . Kord hellitanud, kord range. Byron sai hea koolihariduse , alguses kodus, hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukõiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane , ta lonkas, aga tema kange iseloom ei lubanud seda et halvem oleks. Tegeles spordiga, ratsutas hästi, vehkles hästi. Ema saatis ta suve ajal maale talupoegade juurde. Puutus kokku avarusega ja vabadusega. Tema loomingut jääbki läbima üksilduse otsing,kõrguse ja avastuse igatsus, hummaansus ja inimeste võrdsuse tunnustamine. Kui oli kümne aastane siis suri tema vanaonu ja sai varanduseks lordi tiitli ja perekonna lossi. 13 aastaselt harodsi keskkooli, kus omandas ladina ja kreeka keele. Olemuselt oli vastuoluline . Võis olla seltskondlik aga samas otsis ka üksindust ja omaette olemist. Armastas ujuda , huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine 16 aastaselt, mida väljendas enda mitmetes erinevates luuletustes . Oli 17 kui camebridge ülikooli astus. Sealt ilmus ta esimene luulekogu „noorukivärsid“ ja mõni aasta hiljem ilmus tema „Jõude tunnid “, mis leidsid kriitikat. Bairon ei jätnud jonni ja vastas sellele luuletusega „inglise bardid ja šoti kriitikud. 21 aastaselt sai lordide maja liige. Seal antakse vannet istudes ja tema oli andnud püsti seistes ja pärast seda sealt kohe välja kõndinud, tegeles poliitikaga lühikest aega. Siis võttis ette ühe suurema euroopa retke . Portugal, malta, albaania , kreeka, türgi, ujus üle elespontuse väina. Aasta elas ateenas, aga selle reisi elamustest kirjutas luulekogu „childe haroldi palveränd“ kaks osa. Tema silmapaistvaim teos „palverändur“ see oli nagu reisi kiri ja ülevaade, aga samal ajal ta üldistas seda poliitilist olukorda ja samas ta kirjeldas loodust, ette tulnud armastust ja need olid põimunud ja kõike seda hoogsas, ladusas ja väga kaunis keeles. Võõõrvõimu aeg, kui napoleon vallutas euroopat. Napoleoni ideed olid head aga ei läinud baironi mõtetega kokku iseseisvusest ja vabadusest. Pärast kolme aastat ära olnud, naaseb inglismaale , abiellub, ei klapi ja abielu ei kestnud aastatki. Tal tekkisid suhted oma poolõega isa esimesest abielust. Selle pärast ka teda kritiseeriti. 1816 lahkub inglismaalt jäädavalt ja ei pöördugi tagasi. Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on „ Gjaur “. Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist ,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly , kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas „Chilloni vang“, mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust. Rahaliselt et ostis relvi jms. See jaht millega Shelly purjetas, uppus ja see kirjanik suri ja siis ta pühendas kreeklastele ja ostis laeva jms. Samas polnud kreeklastel ka üksmeelt ja bairon püüdis neid ühendada, aga ta kaugele ei jõudnud. 1824 aastal malaariasse suri. Tema keha viidi inglismaale, aga süda jäi kreekasse . Westminister abbysse teda ei lastud matta ja pandi kõrvalisse kohta. Bairon käsitleb et don juan pole mees kes kasutab naisi ära vaid naised kasutavad don juani ära. Don juan satub mitmesse riiki ja tal oli plaan kirjutada et jõuab prantsusmaale tagasi aga see jäi tal lõpetamata. Tal on ka mitmed tuntud draama teosed. Kõige tuntum „ Kain “. Kiriklik, natukene vastuoluline ja kirikut pahandas.