paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati kindlaks, usaldas ennast, aga Wagner kahtles paljudes asjades. Miks lasi Goethe Fausti ja Gretcheni suhtel nii traagiliselt lõppeda? · Et näidata, kui segi võib armastus ühe inimese lüüa. · Et Fausti hing ei läheks põrgusse kuradit teenima, et ta eluga rahul ei oleks. George Gordan Byron Sündis Londonis, elas Sotimaal. Suursugust päritolu. Isa poolt lordide suguvõsast, ema poolt soti kuninglikku verd. Vanemate kooselu oli õnnetu. Isa oli seikleja, priiskaja. Ema on heitliku loomuga. George oli sünnist saati ühest jalast sant, kuigi vehkles ja ratsutas. Ema saatis ta suveks Sotimaale, kus ta elas maal talupoegade juures. Noore poisina puutus kokku eheda rahva olemusega. Teisalt puutus kokku soti loodusega
Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik. Goerge Gordon Byron Sündis Londonis, suursugusest perest. Isa poolt lordide suguvõsast, ema oli soti kuninga pojapojatütar. Vanemate kooselu oli õnnetu isa oli seikleja. George sünniga läks ema Sotimaale. Loomingut ja elukäiku mõjutas tema lonkav jalg. Maal puutus kokku eheda rahvaga ja loodusega. Loomingut läbib igatsus kõrguse ja avatuse järgi, humaansus, üksinduse otsing. 10.a. suri tema vanaonu, kes jättis poisile lordi tiitli ja lossi. Tema olemus oli
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost,
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt.
George Gordon Noel Byron George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu.George Byron kasvas üles Aberdeenis, kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli
George Gordon Byron (1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele
Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem Christiane päritolu ja harimatus. Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar)
SUHTED VANEMATEGA: AMETID: pärast lütseumi lõpetamist välisministeeriumi teenistuses. ERILISUS/OMANE VEIDRUS: etiooplane LOOMING: loomingut iseloomustab kaasaelamine oma aja eesrindlikule mõttestikule ja meisterlik vorm. Väga kuulus on teos ,,Ruslan ja Ludmilla", millega Puskin ka kuulsaks sai. Ta hakkas realistlikult kirjutama Mihailovskojes. Ta on kirjutanud ka värssmuinasjutte. 1822-,,Vang"; 1825-,,Talveõhtu"; 1826- ,,Prohvet"; 1827-,,Poeet" Järeldus: George Gordon Byron (1788-1824) TAUST: isa põlvnes vanast aadliperekonnast ning oli soti kuningas James I pojapoeg, ema oli sotlanna. Isa suri varakult, ema pöördus Byroniga tagasi Sotimaale. Käis suviti mägedes olevas talus (jala pärast) kasvas lihtrahva hulgas looduse-ja vabadusearmastus. Kümneaastasen päris lorditiitli asusid emaga Newstead Abbey'sse. Reisis palju. 1812. aastal sai üleöö kuulsaks (,,Childe Haroldi palveränd").
Kõik kommentaarid