Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi luule analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest luuletus räägib ning mis on selle teema?
  • Kust sa need lidinad leidsid?
Liivi luule analüüs
2. Millest luuletus räägib ning mis on selle teema?
„Pääsuke“ –Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues.
Sina ja mina“ -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu.
Noor-Eestile“ –See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt.
„Emale“ –Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka igatsust.
3.Pealkirja ja teksti seos.
„Pääsuke“ –Pealkiri annab märku, et luuletuses on juttu Eesti rahvuslinnust ja luuletuses on sellest kohe ka aru saada. Seos on vägagi märgatav. Tekstis loeme, et pääsuke naaseb soojalt maalt ning on järsku hakanud kodumaal laulu siristama ning endistele söögisaamis paikadele tagasi tulnud.
„Sina ja mina“ –Luuletuses räägib Liiv sellest, millised on tema ja kellegi teise (ilmselt tema südamedaami) vahelised tunded ning kirjeldab teda, mille tõttu saab öelda, et see inimene on Liivile väga tähtis.
„Noor-Eestile“ –Luuletus, mis on kirjutatud Eesti Vabariigile, on ülistava ja kiitva sõnumiga. Luuletuse valmimisajal oli Eesti riik tekkinud kõigest paar aastat tagasi ning oli ka üpris mahajäänud võrreldes teiste riikidega. Sellegipoolest on Juhan Liiv noore Eesti riigi üle väga uhke ning kirjutas Eesti kirjeldamiseks ja austamiseks isamaalise luuletuse.
„Emale“ –Liiv on kirjutanud selle enda ema auks, mistõttu on ka pealkirjaks pandud „Emale“.
4.Luuletuse meeleolu ning kuidas on see saavutatud.
„Pääsuke“ –Valdav tunne luuletuses on üllatumine, uudishimu, kuid ka rahulolu. Luuletuse esimene rida on: „Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid ?“. Sellest võib järeldada, et pääsukese laulu poldud oodatud ning et see tuli järsku.
„Sina ja mina“ –Meeleolu on depressiivne, sünge ja kurb. Liiv paistab olevat luuletuse kirjutanud kedagi väga igatsedes ja temast unistades.
Noor-Eestile“ – Ennasthaletsev, tüdinenud meeleolu. Liiv ütleb luuletuses, et tema loomingut et tasu lugeda ega hästi hinnata, kuid mida enam luuletus edasi läheb, muutub meeleolu paremaks. Liiv kirjutab noorest Eesti riigist ning meeleolu muutub rahulolevaks ja aupaklikuks.
„Emale“ – Meeleolu on kurb. Täpselt on see tingitud igatsusest, mis on Liivil oma ema järgi. Ta on ka tänulik emale ja uhke.
Liivi luule analüüs #1 Liivi luule analüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KarlGu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta
6
docx

Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus",

Eesti keel
10-klassi kirjanduse eksami piletid
15
odt

10. klassi kirjanduse eksami piletid

luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D

Kirjandus
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja

Kirjandus
Juhan Liiv ja loodusluule
13
docx

Juhan Liiv ja loodusluule

Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku

Eesti kirjandus
Heiti Talvik
11
doc

Heiti Talvik

Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel"

Kirjandus
Eesti kirjandus algusaastatel
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

"Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde ­ Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" ­ kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ­ ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ­ ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ­ ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg ­ 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ­ ,,Sakala" (1878) J.Hurt ­ rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ­,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864)

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu I
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused „Enne surma – Eestimaale!“ kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 21. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Veske, Kuhlbars jt) Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun