MODERNISMI LUULEVOOLUD (0)

MODERNISMI LUULEVOOLUD 
 
Futurism   –  algas  aastal  1909  itaalia  luuletaja   Filippo  
Tommaso  Marinetti  (1876  –  1944)  manifestiga  Pariisi 
ajalehes  „ Figaro “.  Iseloomulik  joobumus  liikumisest, 
masinatest,  tehnika  arengust,  masside  dünaamikast, 
tulevikku  suunduvast  ühiskonnast.  Esines  põhiliselt 
Itaalias  ja  Venemaal.  Tuntuim  vene  esindaja  Vladimir 
Majakovski  (1893 – 1930) 
Kubism  –  tekkis  algul  maalikunstis  1907.  aasta  paiku. 
Elementide  teadlik  lahti-  ja  ümberharutamine  luules 
uuteks 
tervikuteks.Tuntuim 
esindaja 
Guillaume 
Apollinaire  (Guillelmus  Apollinaris  de  Kostrowitzky, 
1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja 
Imažism   (inglise  k.   imagism ,  sõnast  „ image “, 
„kujund“)  –  esines  a.  1914  –  1917,  rajaja   Ezra   Pound 
(1885  –  1972),  esindajaid:  Ezra  Pound,  Amy  Lowell 
(1874 – 1925) 
Imažismi  põhimõtted:   luuletus   peab  keskenduma  ühele 
kujundile; 
täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 
1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või 
subjektiivne; 
2) mitte  kasutada  ühtki  sõna, mis  kujutamisele  kaasa 
ei aita; 
3) kujundada  rütmi  muusikalise  fraasi  taktis,  mitte 
metronoomi ( ajamõõtja ) tiksumise taktis. 
Vortitsism  (inglise  k.  vorticism,  ladina  k.  sõnast 
„vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast 
imažismi,  esindajaid  veel:  Wyndham   Lewis   (1882  – 
1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem. 
Imaginism  –  esines  Venemaal  aastatel  1917  –  1925. 
Kasutas  ebatavalisi  ja  haaravaid  kujundeid.  Tuntuim 
esindaja  Sergei Jessenin ( 1895  – 1925) 
Akmeism   –  samuti  Venemaal  avaldunud   luulevool , 
„neo-klassikaline  modernismi  koolkond“.  Taotlusteks 
olid  vormiline  tihedus  ja väljenduse  selgus.  Tuntumaid 
esindajaid:  Nikolai   Gumiljov   ( 1886   –  1921),  Ossip 
Mandelštam  (1891  –  1938),  Anna   Ahmatova   (1889  – 
1966).  
Dadaism  –  tekkis  Šveitsis  Zürichis  1916  ( kohvikus  
„Voltaire“,  kestis  aastani  1922.  Esindajaid:  Tristan 
Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). 
Püüdis  leida   loovust ,  võites  tagasi  lapselikkuse.  Sõna 
„dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu 
Sürrealism  – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles 
„sur  réel“  –  „ületegelik,  ületõeline“.  Püüdis  vabastada 
luuletaja  loometungi  argipäeva  mõtteskeemidest,  liiga 
proosalisest ja tüütust igapäevaloogikast. Sürrealistlikku 
luulet  nimetatakse  „ kujundite   algebraks“.  Põhiliselt 
prantsuse-,  aga  ka   hispaania -  jt  romaanikeelsetel 
maadel .  Esindajaid:  Paul  Éluard  (1895  –  1952), 
Salvador   Dalí  ( 1904   –  1989),   Jacques   Prévert  (1900  – 
1977).  Hispaania  luuletaja Federico García  Lorca  (1898 
–  1936)  sai  samuti   mõjutusi   sürrealismist,  mis  avaldub 
tema  erksates  ja  ebatavalistes  kujundites,  kuid  tema 
ühendas  need  mõjud  hispaania  vanema  rahvaluulega 
(Andaluusia  mustlaste  romansid)  ning  17.  sajandi 
hispaania   barokk -stiili  gongorismi  mõjutustega.  Eesti 
luules  on  sürrealismi   viljelenud   Ilmar   Laaban   (1921  – 
2000),  Andres   Ehin   (1940  –  2011),  Jaan  Malin  (sünd. 
1960). 
Ekspressionism  –  tekkis  1912.  aasta  paiku,  prantsuse 
sõnast  „expression“  –  „ väljendus “,  „ilme“.  Põhiliselt 
saksakeelsetel 
maadel. 
Tunnuseks 
ilmutuslikud 
meeleoluvärvid,  ideeline  alastus.   Else   Lasker-Schüler 
(1869  –  1945),  Jakob  van  Hoddis  (1887  –  1942), 
Gottfried    Benn   (1886  –  1956),  Georg   Trakl   (1887  – 
1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi 
järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. 
Ultraism  –  sürrealismi,  imažismi  ja  ekspressionismi 
(samuti 
sümbolismi) 
tunnusjooni 
ühendav 
luuleuuendusliikumine 
Hispaanias 
ja 
Ladina-
Ameerikas.  Rajajaks  1919.  aastal  Madriidis  luuletaja 
Guillermo de Torre (1900 –  1971 ). Esindajaid: Gerardo 
Diego  (1896 – 1987), Jorge  Luis Borges (1899 – 1986). 
Kreatsionism  –  samuti  hispaaniakeelses  maailmas 
avaldunud  luulevool,  kus   luuletusega   püüdi  luua  „uut 
tegelikkust “,  nii  et  luuletus  ei  peegeldaks  midagi 
reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu 
leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili 
poeet   Vicente  Huidobro  (1893  –  1948)  ja  prantsuse 
poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). 
 
Inglise 1. maailmasõja poeedid: 
 
 
Siegfried  Sassoon (1886 – 1967); 
 
 
Wilfried Owen (1893 – 1918) 
 
Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.