MODERNISMI LUULEVOOLUD
Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo
Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi
ajalehes „ Figaro “. Iseloomulik joobumus liikumisest,
masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast,
tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt
Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir
Majakovski (1893 – 1930)
Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku.
Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules
uuteks
tervikuteks.Tuntuim
esindaja
Guillaume
Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky,
1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja
Imažism (inglise k. imagism , sõnast „ image “,
„kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound
(1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell
(1874 – 1925)
Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele
kujundile;
täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm:
1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või
subjektiivne;
2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa
ei aita;
3) kujundada rütmi muusikalise fraasi taktis, mitte
metronoomi ( ajamõõtja ) tiksumise taktis.
Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast
„vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast
imažismi, esindajaid veel: Wyndham Lewis (1882 –
1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem.
Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925.
Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim
esindaja Sergei Jessenin ( 1895 – 1925)
Akmeism – samuti Venemaal avaldunud luulevool ,
„neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks
olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid
esindajaid: Nikolai Gumiljov ( 1886 – 1921), Ossip
Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 –
1966).
Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 ( kohvikus
„Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan
Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968).
Püüdis leida loovust , võites tagasi lapselikkuse. Sõna
„dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu
Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks kuid sügavamalt juurdles ta tolle teise probleemi, rikaste ja vaeste üle, ning asjadest, mida ta iseoma silmaga iga nädal, iga päev, nii siin kui ka Londonis nägi, külastades isiklikult mõnd leske või
Kõik kommentaarid