MODERNISMI LUULEVOOLUD
Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja
Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi
ajalehes „
Figaro “. Iseloomulik joobumus liikumisest,
masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast,
tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt
Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir
Majakovski (1893 – 1930)
Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku.
Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules
uuteks
tervikuteks.Tuntuim
esindaja
Guillaume
Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky,
1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja
Imažism (inglise k.
imagism , sõnast „
image “,
„kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja
Ezra Pound
(1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell
(1874 – 1925)
Imažismi põhimõtted:
luuletus peab keskenduma ühele
kujundile;
täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm:
1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või
subjektiivne;
2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa
ei aita;
3) kujundada rütmi muusikalise fraasi taktis, mitte
metronoomi (
ajamõõtja ) tiksumise taktis.
Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast
„vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast
imažismi, esindajaid veel: Wyndham
Lewis (1882 –
1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem.
Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925.
Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim
esindaja
Sergei Jessenin (
1895 – 1925)
Akmeism – samuti Venemaal avaldunud
luulevool ,
„neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks
olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid
esindajaid: Nikolai
Gumiljov (
1886 – 1921), Ossip
Mandelštam (1891 – 1938), Anna
Ahmatova (1889 –
1966).
Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (
kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan
Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968).
Püüdis leida
loovust , võites tagasi lapselikkuse. Sõna
„dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu
Sürrealism – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles
„sur réel“ – „ületegelik, ületõeline“. Püüdis vabastada
luuletaja loometungi argipäeva mõtteskeemidest, liiga
proosalisest ja tüütust igapäevaloogikast. Sürrealistlikku
luulet nimetatakse „
kujundite algebraks“. Põhiliselt
prantsuse-, aga ka
hispaania - jt romaanikeelsetel
maadel . Esindajaid: Paul Éluard (1895 – 1952),
Salvador Dalí (
1904 – 1989),
Jacques Prévert (1900 –
1977).
Hispaania luuletaja Federico García
Lorca (1898
– 1936) sai samuti
mõjutusi sürrealismist, mis avaldub
tema erksates ja ebatavalistes kujundites, kuid tema
ühendas need mõjud hispaania vanema rahvaluulega
(Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi
hispaania
barokk -stiili gongorismi mõjutustega. Eesti
luules on sürrealismi
viljelenud Ilmar
Laaban (1921 –
2000), Andres
Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd.
1960).
Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse
sõnast „expression“ – „
väljendus “, „ilme“. Põhiliselt
saksakeelsetel
maadel.
Tunnuseks
ilmutuslikud
meeleoluvärvid, ideeline alastus.
Else Lasker-Schüler
(1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942),
Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg
Trakl (1887 –
1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi
järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel.
Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi
(samuti
sümbolismi)
tunnusjooni
ühendav
luuleuuendusliikumine
Hispaanias
ja
Ladina-
Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja
Guillermo de Torre (1900 –
1971 ). Esindajaid: Gerardo
Diego (1896 – 1987), Jorge
Luis Borges (1899 – 1986).
Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas
avaldunud luulevool, kus
luuletusega püüdi luua „uut
tegelikkust “, nii et luuletus ei peegeldaks midagi
reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu
leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili
poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse
poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960).
Inglise 1. maailmasõja poeedid:
Siegfried Sassoon (1886 – 1967);
Wilfried Owen (1893 – 1918)
Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
Kõik kommentaarid