Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest
Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest . Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene “ , mille esimene pool on järgmine:
Sa tulid nagu päikene,
kui hommik tulid sa,
sa tulid nagu päikene
ja ilm lõi särama.
See esimene pool sellest luuletusest räägib kellegi hea ilmumisest tema ellu, see inimene justkui tõi värskust ja rõõmu Liivi ellu, ning samas teine pool
Sa tulid nagu päikene,
ja paistsid südame,
ja kadusid kui päikene
öö musta hõlmasse!
Räägib sellest, et see inimene tõi tema ellu küll head ja rõõmu ning võibolla Liiv isegi armastas teda, kuid see inimene lahkus. Minu arvates püüab Liiv selle luuletusega seda öelda, et kõik hea saab kunagi otsa.
Luuletajad ja kirjanikud kirjutavad loodusest ka sellepärast, et sellega saab iga inimene ennast kuidagi siduda ja seda suudab igaüks endale lahti mõtestada sest ta teab mis see on ja mida see tema jaoks tähendab.
Juhan Liivile tähendab loodus väga palju ka kindlasti selle pärast, et ta on ise maal kasvanud ning ajal, mil tema oli noor ja elas väärtustati loodust rohkem ning see oli suur osa elust ja päevast, muidugi on ka tänapäeval loodus suur osa päevast, kui minu arvates ei ole see enam nii suur, sest tehnika ja ühiskond on nii palju arenenud, et loodus ei tekita enam meile nii palju muresi ja rõõme, kui ta kunagi tekitas.
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MelindaS Õppematerjali autor
Juhan Liiviga seotud kirjand teemal Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest

Sarnased õppematerjalid

Luuleanalüüs-Juhan Liiv ja Lydia Koidula
5
doc

Luuleanalüüs: Juhan Liiv ja Lydia Koidula

Kas ehk mõni läikivam sul leidus langes rüppe rändamise teest, mis sa sala oma põue peidus paigal hoiad meie silma eest? Nõnda isamaised hellad tuuled, päike, linnud, helde emapind, / ... / võtvad imestledes vastu mind." Isamaaline luule saab suure osakaalu Koidula luules pärast naise lahkumist Kroonlinna(1873). ,,Isamaa mul seisab põue peidus, / isamaa mu ülem varandus" on Koidula sõnad luulest ,,Jälle isamaal". Koidula kodumaaline luule on sügavamalt pühendunud Eestimaa ,,hoidmisele südame lähedal", samuti ka looduse veetluse esiletoomisele. Eestimaalt lahkumine tõi Koidulale piinava tunde südames, mis väljendub tema luules. Luules väljendub südantlõhestav soov naasta kallile kodumaale. See tunne areneb pideva hooga ajal, kui naine viibis võõral maal. Juhan Liiv kaasab tihti isamaalisse luulesse peale kodumaa ka väliseid teemasid. ,,Ma neidu armastasin" on

Kirjandus
Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta
6
docx

Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta

Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita".

Eesti keel
Luulevõrdlus
3
docx

Luulevõrdlus.

/ Ju tulnud, päike, üles ta, / ja vaata ­ põrm lööb elama!". Kui suvi on jäänud kaugeks, siis talv on nii Liivil kui ka Koidulal suurelt, laialt ja valgelt kirjeldatud aastaaeg. Kui õues on vali tuul, siis Liiv ütleb oma luuletustes selle peale: ,,Tuisk jookseb tuisuga võidu, / ei teine teisest mööda saa...". Talveluuletustesse on Liiv põiminud ka omaenda hingeelu rahulikkust ja tormilisust. Koidulale on talv kui sügiseilu lahkumine. Kui lilled närtsivad ja loodus tuhmub, küsiks Koidula justkui looduselt: ,,Eks talv kindlail paelul ju ära / teilt laulud viind?". Liivi talveluuletused tunduvad rõõmsamad ja rohkem õnnega kirjutatud. Koidulal aga hoopis vastupidi, kelle read lumest ja külmast tunduvad karmid, ranged ja kurvad. Külma lume all nad leidsid Paiga sinule, Kivi alla ära peitsid

Kirjandus
Juhan Liiv ja loodusluule
13
docx

Juhan Liiv ja loodusluule

Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku „Sinuga ja sinuta“ ning raamatu „Juhan Liiv mälestustes“. Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel

Eesti kirjandus
Juhan Viiding-Elulootus-luulekogu analüüs
18
docx

Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs

2) Lk 50 – Luuletaja meenutab oma kooli, mis asus Kose-Lükatil. Veel mainib ta seda, et sellest suurromaani pole mõtet kirjutada, küll aga luuletust. 3) Lk 23 – Luuletaja mõtleb seda, et kui me alles oleme noored, siis me ei märka kuidas aeg lendab, seni, kuni hetkeni, mil saame aru, et oleme vanaks elanud. 4) Lk 30 – Luuletaja ülistab selles luuletuses loodust. Ta räägib kui lähedane ja tähtis on tema jaoks loodus. 5) Lk 16 (1) – Luuletaja kirjutab siin surmast – see tuleb, aga me ei tea millal, samuti mainib ta seda, et me ei tea mis saab peale surma. 6) Lk 62 – Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda, et tihti me unistame suurelt ja tunneme, et et suured teod on ees. Kuid tihti alles hiljem mõistame, et meie tegemised on siin ilmas tühised. 7) Lk 33-35 – Luuletaja räägib selles luuletuses ühe kirjaniku elust, ning sealt tuleb

Kirjandus
Juhan Liiv
11
odt

Juhan Liiv

Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Referaadi teises osas on pikemalt lahatud Juhan Liivi loodusluulet ning keskendutud omakorda aastaaegade, loomade-lindude, vee ning loodusdetailidele pühendatud luuletustele. Näiteks on toodud luuletusi, mis autori meelest iseloomustavad antud teemat kõige paremini.

Kirjandus
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama,

Kirjandus
Juhan Liiv ja tema luule
34
odt

Juhan Liiv ja tema luule

Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Sügisest

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun