Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus Doris Karevast (1)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis ärkvel hoiab hinge?

Doris   Kareva
 
 
Elulugu

Doris Kareva sündis 28. 
november 1958 
Tallinnas

Ta õppis 1966–1977 
Tallinna 7.  Keskkoolis

1977-1979 Tartu Ülikooli 
filoloogiateaduskonnas. 
Lahkus süveneva surve 
tõttu dissidentlikele 
ringkondadele
 
 
Elulugu
● 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes 
inglise  filoloogina
● 1992–2008 töötas Doris Kareva  UNESCO  
Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina
● 1997-2002 oli ta  Sirbi  kirjandustoimetaja 
● 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja
● Alates 2011. aastast on ta ajalehe  Sirp  
kirjandustoimetaja
 
 
● Doris Kareva esimene avaldatud  luuletus  ilmus 
1960. aastate lõpus koolialmanahhis 
"Trükitähed". 
● Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 
ajakirjas Noorus 1974. aastal. 
● Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni 
ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete 
toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus 
'76" 
● Seejärel ilmus valik tema luuletusi  kogumikus  
"Viis tüdrukut ja kaheksa poissi"
 
 
Luulet iseloomustab

Õrnus 

Hellus  

Kirglikkus 

Isamaalisus  

Jõulisus 

Naiselikkus  

Julgus 

Romantilisus 

Hingelisus 
 
 
Teosed

"Päevapildid" (1978)
 "Fraktalia" (2000)

"Ööpildid" (1980)
"Mandragora" (2002)

" Puudutus " (1981)
  "Aja kuju" (2005)

"Salateadvus" (1983)
      "Lõige" (2007)

"Vari ja  viiv " (1986)
       " Deka " (2008)

"Maailma asemel" (1991)

"Armuaeg" (valikkogu, 1991)

" Hingring " (1997)
 
 
Tunnustused
● Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma 
asemel" eest 1991. aastal 
● Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal 
● Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001
●  Eduard  Vilde preemia "Mandragora" eest 
2002. aastal 
● Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja 
kuju" eest 2006
 
 
Doris Karevat enim mõjutanud 
kirjakoht
Swinburne  “The  Gardens  of Prosepine”
Too much love of  living
from  hope and  fear set free, and thank, with
brief thanksgiving, 
whatever gods may be, 
that no life  lives  forever, 
that dead men  rise  up never, 
that even the weariest river 
winds somewhere  safe  to sea...
 
 
●  http://arhiiv.err.ee/vaata/vikerhommik-vikerhommik-doris-kareva-sunnipaev
●  http://arhiiv.err.ee/vaata/vaike-luulesaade-doris-kareva
 
 
Arvamus DK luulest
● „Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste 
ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst 
mulje, nagu oleks  keeleline  määramatus siin 
üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi 
oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib 
mingi keeleülene tõmbejõud, „varjatud valem“. 
Selline ülima määratuse efekt kontrasteerub 
tugevasti eesti luule praeguste 
põhisuundadega, nii sotsiaalse „eluläheduse“ 
kui määramatust rõhutava keeleluulega.“ 
(Hasso  Krull Sõnatalisman Sirp 14.03.2003)
 
 
Kuid ma tundsin: sääl all keegi on,
kes kähiseb, ägab ja kiljub.
Tahtsin tõelusse, temani murda,
tahtsin toetada, toita ja joota.
Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba
ja metsikut peeglis, 
siis lasintal langeda.
Liig oli loota .
 
 
Elu ja uni - lehed
ühelt ja samalt puult,
ruumitust raamatust.
Kes loeb järjest, see      
elab,
kes lehitseb, see näeb 
und.
Elu ja uni - kaks õde.
Kolmas, noorim, on surm.
 
 
Kõikidest valudest,
mis meid valdavad,
varem või hiljem
me valime ühe,
millel me laseme
endasse valguda
ning meie vaimu
vormida. See
ongi me saatus,
me enesevalu;
see on me sisim
sisu ja vorm.
● Mida mõtleb autor sellega, et me valime ühe       
  valu ja laseme selle endasse?
 
 
„Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?“
 
 
Ma  magasin  mineraalide und,
ma magasin nagu  magma
ja nägin nägemust: helkiv tuul
tõusis, ähvardav, mägede taga.
Päevad sulasid kokku ainsaks pisaraks,
kurgust  kerkis vaid kiituselaul,
igimänglev erk leekkristall
mu muutlikus kujus ujus.
● Miks on autor kasutanud esimeses kahes reas     
  selliseid võrdlusi?
● Millist emotsiooni tahetakse luuletusega edasi     
  anda?
 
 
Tänan tähelepanu eest!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
Vasakule Paremale
Esitlus Doris Karevast #1 Esitlus Doris Karevast #2 Esitlus Doris Karevast #3 Esitlus Doris Karevast #4 Esitlus Doris Karevast #5 Esitlus Doris Karevast #6 Esitlus Doris Karevast #7 Esitlus Doris Karevast #8 Esitlus Doris Karevast #9 Esitlus Doris Karevast #10 Esitlus Doris Karevast #11 Esitlus Doris Karevast #12 Esitlus Doris Karevast #13 Esitlus Doris Karevast #14 Esitlus Doris Karevast #15 Esitlus Doris Karevast #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Isssver Õppematerjali autor
Doris Kareva elulugu, teosed, tunnustused, luuletused, ülesanded klassile

Sarnased õppematerjalid

Doris Kareva elulugu ja looming
2
doc

Doris Kareva elulugu ja looming

Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966­1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni

Eesti keel
Doris Kareva Luuleanalüüs
20
ppt

Doris Kareva Luuleanalüüs

Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu  Sündis 28. novembril 1958  Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis  1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas  Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana  Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis  Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks  1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär  2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus)  Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming  "Päevapildid" (1978)  "Ööpildid" (1980)  "Puudutus" (1981)  "Salateadvus" (1983)  "Vari ja viiv" (1986)  "Maailma asemel" (1991)

Eesti keel
Doris Kareva
2
docx

Doris Kareva

DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 1966­1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.

Kirjandus
Doris Kareva eluloo kokkuvõte
7
docx

Doris Kareva eluloo kokkuvõte

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................

Kirjandus
Doris Kareva
30
pptx

Doris Kareva

     Kõik otsustati väljaspool meid endid.  Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.  Kõik otsustati. Väljaspool meid endid.  Ma teadsin, Sa ei tule nagunii.     Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud,  kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.  Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud.  Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.  Näited ajakirjandusest • Doris Kareva koondati kultuurilehest Sirp • „Jutuajamine toimus eile. Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu jaoks piisav põhjendus ja täiesti loomulik, see oli lihtsalt väga ootamatu,“ rääkis Kareva. Doris Kareva kandideerib tänavu Eesti riiklikele kultuuripreemiatele. • „Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad juba kolmandat

Kirjandus
Doris Kareva ja tema looming
5
doc

Doris Kareva ja tema looming

Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977­ 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis.

Kirjandus
Doris Kareva
7
docx

Doris Kareva

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

monsa22 profiilipilt
monsa22: Hea
18:51 08-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun