Ma leidsin sinu kõrvalt ÕNNE ja ARMASTUSE. · Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again . · Kui sa oleksid praegu siin, siis ma kallistaksin sind kõvasti ja ütleks " kallis, kõik on korras ! " aga kuna sind siin ei ole ,siis KÄI PERSE ! · Ma olen kõige kehvem mänguasi kes veel olla saab, sest lasteaia laps hoiab ka oma
lennujaamas kohates oli ta ärevusest lõhkemas. Carmen viskus oma isale kaela ja auto juurde kõndides vahetasid nad oma mõtteid. Kui Carmen oma pagasi kätte sai tõstis isa selle autosse ja nad asusid teele. Ta isal oli universaal, beez Volvo. Isa päris Carmeni käest igasugu küsimusi kooli, sõprade ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee.
Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov! On silmi siniseid Kask tukkus metsa serval. Tema kõrval on õitevaipa suikund vana saar. Seal nende all sind nägin esmakordselt, sest ajast jälgib mind su silmapaar. Refr. On silmi siniseid, on merekarva, on musti mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid kui sinul haruharva, ei terves ilmas rohkem pole neid. Su silmis nägin pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat igatsust. Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk on õige pisut ülemeelikust. Refr. On silmi siniseid ... Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks, vaid igatsuse mulle kinkind ta. Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka, küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad. Refr. On silmi siniseid ... Kui tulen üksi nende puude alla, mul sosistades lausub vana saar: Mis elus juhtuks, ära vannu alla, 23 tea, sinuga on armas silmapaar. Refr. On silmi siniseid ... Pistoda laul Paul-Erik Rummo / Uno Naissoo
Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad. Kui samasooliste abielud oleksid eestis lubatud, oleks ta esimene, kellele ma abielu ettepaneku teeksin. Sa oled nii ilus, et kui mõni tõeline printsess sind näeks, üritaks ta sind iga hinna eest tappa! Inglite jaoks pole veel suudetud sõnu välja mõelda. Tüdruk ilusate tiibadega, tüdruk nimega ingel. Kui sa vaatad peeglisse, see mõraneb, sest ta ei suuda vaadata nii ilusat inimest kui Sina! Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest.
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
meie tee!?! Milleks olla, kui keegi sind ei märka. Milleks tulla, kui keegi sind iialgi ei vaja? Valu saadab meid kogu elu. Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. Kui oled kurb,vaata uuesti oma südamesse ja sa näed, et tegelikult nutad sa sellepärast, mis oli sulle rõõmuks. Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki. Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast. Elas kord tüdruk, kellel oli mõmmi kõikjal kaasas, ta ei unustanud seda kuhugi. Ühel päeval ärgates oli mõmmi kadunud ja ta võttis kaasa tüdrukule kuulunud asja - südame. Nutsin, kui sind kohtasin, nüüd nutan, sest armastan sind. Tuul on selleks, et viia mind sinujuurde, päike selleks, et teaksin, et kõik on okei...Aga vihm..see on selleks, et saaksin rahulikult mööda tänavat kõndida ja keegi ei saaks aru, et nutan.
üksikud hakkavad minema, aegamööda kaovad kõik. Ainult Margus jääb maas hõõguva tuleaseme juurde; tema ärritatud olekust on näha, et ta tumedate mõtetega võitleb. Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaine, kes on tusased ja teineteisega ägedasti kõnelevad, mis aegapidi kuuldavale tuleb. 20 PEREMEES (käsi laotades). No ütle!... Mis sa narriga ikka teed! PERENAINE. Ammu oleks vaja olnud tüdruk silma alt ära saata! PEREMEES. Nojah, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu üle jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsi laotades) oma heategijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta! PERENAINE. Hunt ikka mis hunt! Mis ta inimestele ütles! PEREMEES (ähvardavalt). No tulgu tagasi! PERENAINE (Marguse poole astudes). Ära tuled ka või? MARGUS (kaeblikult). Kuidas ma tulen, kui nägin, et...ära jooksis, ja ei tea, mis ta teeb! PERENAINE (armuta)
Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad
Kõik kommentaarid